Heiki Hanso: meestest, kes ronivad puu otsa

“Kui puu saab vanaks ja kukub metsas ümber, on see loomulik. Aga kui me tahame linnakeskkonda pikema elueaga puid, siis tuleb ise kaasa aidata,” ütleb arborist Heiki Hanso (pildil). Linnapuid jääb Euroopas aina vähemaks ja nii tuleb rohkem tähelepanu pöörata olemasolevate puude säilitamisele ja hooldamisele. Just siin tulevad appi Orissaare vallast pärit Eesti tuntuim arborist Heiki Hanso ja tema kolleegid.

Õigesti lõikamine on põhiline, sest puid jääb vähemaks ja inimasustus suureneb, mistõttu on olemasolevad puud olulised. Noore puu haavad kasvavad kiiremini kinni, nagu nooremal inimeselgi paranevad haavad kiiremini.
Puude täitmine betooniga (rahvakeeli “plommimine”) on kõige suurem viga, mis puude ravimisel nõukogude ajal tehti. See loob ideaalse keskkonna seentele, kellele meeldib ühtlane, stabiilne keskkond. Ideaalis tuleb puu tühjaks jätta.

Mõistlik on istutada suuri puid

Lisaks vanade puude korrigeerimisele on võimalus ka puu maha võtta ja uuega asendada. Mõned puud on hapramad ja kasvavad kiiremini, teised tugevamad, ent kasvavad aeglasemalt. Sageli eelistatakse pigem hapramaid puid, nagu remmelgad, haavad, paplid, sest need kasvavad kiiresti.
Kõige mõistlikum oleks istutada suuri puittaimi, aga meil siin Eestis pole neid valmiskujul saada. Suuri puid, mis on mõeldud istutamiseks, tuuakse Poolast ja Saksamaalt.

Talvel libedaga soolatakse teid. Kui tuleb paks lumi, aetakse lumi tee äärde, kus kasvavad puud. Lumes olev sool imbub juurtesse ja tapab puud. Ka sõitvad autod muudavad selle ühtseks massiks, mis tõuseb kevadel tärkavatesse lehtedesse.
Kui on väga külm, siis tekivad tugevapuidulistel (saar, jalakas, vaher, tamm jne) liikidel külmapraod, mis kevadel tõmbuvad taas kokku. See tekitab haava, kuhu haigusetekitajad sisse pääsevad.

Krundi omanik on vastutav

Avalikus ruumis tuleb puudele teha riskianalüüs, et olukorda hinnata. Mis puutub kahjudesse, siis kinnistult tulenev kahjulik mõju on kinnistuomaniku vastutusel. Kahjukannatajal tuleb kahjunõue kindlustusele esitada juhul, kui kahju saanud objekt oli kindlustatud, või siis esitada nõue puu kasvukoha omanikule.

Kui puu kukub avalikus ruumis kellelegi peale, siis vastutab selle eest omavalitsus. Vastutab ikka see, kelle krundile puu kuulub. Praegu valitseb olukord, kus keegi ei soovi vastutada ning samas ei soovita ka puuhooldusesse investeerida. Tegelikult tuleks puudele koos majaga kindlustus teha.
Tallinnas Kaarli puiesteel on pooleks lõigatud puud, mis tuleks maha võtta, ent keegi ei julge otsust vastu võtta.

Paraku on omavalitsuste prioriteedid teised. Eestis ei ole välja töötatud ühtset, puud soosivat raiekorda. On vaid üldised puualased seadused, mida saab väänata.
Soomes on arborismitraditsioon Eestist paar aastat ees ja süsteem palju arenenum, igal pool on linnaarboristid.

Heiki Hanso mõtted kirjutas üles Mariell Raisma

 

Kommentaar

Kuressaare heakorra- ja haljastuse spetsialist Katrin Reinhold:
Professionaalset hooldust vajab linnas väga palju puid, nii erasektoris kui ka linnapargis ja avalikel aladel. Puude seisukord on väga erinev, seinast seina, kuna see sõltub paljuski sellest, kuidas kinnistuomanik oma puude eest hoolitseb.
Nagu arboristide meistrivõistlustel nägime, on selles töös vaja tunda lisaks teadmistele puuhooldusest ka väga keerulisi ronimistehnikaid. Ronimistehnika valdamine on arboristidele vajalik, et teha oma tööd.

Unistus oleks, et meiegi saaksime endale linnaarboristi lubada. Ma loodan, et arboristikutse propageerimine ärgitab seda elukutset omandama. See omakorda muudab sellised spetsialistid ka kättesaadavamaks.
Arboristide abi kasutatakse pigem õppepäevade korraldamisel, kuid avalike alade puuhooldust ei ole arboristilt tellitud. Puude hooldamisega tegeleb linna hooldusettevõte. Arboristi oleme kasutanud kalmistul, kus ei ole võimalik igale poole tõstukiga pääseda.

Küll aga leidub mitmeid kinnistuomanikke, kes on arboristi teenuseid kasutanud puuvõra hooldamisel ja oksaharude bandaažiga kokkusidumiseks.
Õnnetusi, mis kahju oleks tekitanud, ei ole Kuressaare avalikul alal kasvavate puudega olnud.

Print Friendly, PDF & Email