Kavandi küla mees süüdistab päästjaid vara hävingus (12)

ÕNNETUS ÕNNETUSE OTSA: Paraku langes Kavandis mitu kehva asjaolu kokku: hiline tulekahjust teatamine, teejuhatuse viibimine ning paakautode imivoolikute sõelade ummistumine. Foto: Sander Ilvest

Augusti alguses Orissaare vallas Kavandi külas äikese põhjustatud tulekahjus kõrvalhoonest ilma jäänud pererahva arvates on nende varakaotuse põhjuseks tuletõrjujate saamatus.

“Kõrvalhoone ja see vara, mis seal oli, hävis tuletõrje oskamatuse ja saamatuse tõttu,” ütles Kavandi külas asuva talu noorperemees Marek Kesküla Saarte Häälele.
Ta on tõsiselt nördinud, et selle piirkonna inimestel puudub võimalus oma vara kaitsta, sest kui midagi juhtub, siis lihtsalt ei jõuta kustutama. Vaatamata sellele, et tulekahju avastanud Marek helistas häirekeskusse kohe, kui suitsu tõusma hakkas.

“Põhimõtteliselt jõudsid päästeauto ja üks vabatahtlik väga kiiresti kohale ja see on väga hea,” selgitas Kesküla, lisades, et lausleek saadi nende abil kiiresti kustutatud ning ruumides oleva varaga oli siis kõik veel korras. Siis olevat aga juhtunud midagi ootamatut – tulekahjukohale sõitev Orissaare paakauto eksis ära. Lausa uskumatu tundus pererahvale, et Kuressaarest tulnud paakauto jõudis kohale umbes samal ajal kui 15 kilomeetri kauguselt sõitu alustanud Orissaare oma.

Julm süüdistus

“Seetõttu läks hoone uuesti lausleegiga põlema ja põleski kogu maja maha,” ütles Kesküla, kelle arvates on tegemist küll julma süüdistusega, kuid tema sõnul on fakt see, et tuleõnnetuse ajal oldi kaheksa minutit ilma veeta ja vaadati, kuidas leegid uuesti võimust võtavad.
Kesküla sõnul ei võtnud päästjad vett ka kaevust, kuigi pererahvas seda neile kohe soovitanud oli. Lisaks ei näidanud päästjad pererahva hinnangul hoone kustutamisel üles erilist entusiasmi ja tundusid oma ülesannete täitmisel üsna saamatud.

“Kahjuks ei ole see viimane tulekahju sellises piirkonnas, mis on keskusest kaugemal, ja võib-olla kuskil keegi hakkab äkki mõtlema ja midagi muutub,” avaldas Marek Kesküla juttu kokku võttes lootust.
Noore mehe väited lükkab aga ümber Saaremaa päästeosakonna juht Margus Lindmäe, kelle sõnul tuli teade häirekeskusele tulekahju üsna hilises staadiumis.

“Teataja katkestas vahepeal kõne ning häirekeskus ei saanud kohe õiget teejuhatust kätte, seega tekkis sündmuskohale sõitmisel segadus, millest kõige enam sai osa Orissaare paakauto,” selgitas vett vedava masina ekslemist Lindmäe.
Ta lisas, et teate algusest kuni Orissaare auto kohalejõudmiseni kulus 15 minutit ning selle aja sisse peab paratamatult mahtuma teate töötlus ja meeskondade väljasaatmine.

Lindmäe hinnangul oli Orissaare meeskonna väljasõit kõnesalvestuste järgi alla poole minuti, mis on etteantud ajast poole kiirem.
“Veekatkestus oli tingitud mudasest merepõhjast Rannaküla sadamas, mis oli ettenägematu asjaolu,” selgitas päästeosakonna juht, kelle sõnul ummistusid imivoolikuga vett imedes sõela avad ja see häiris paakautode täitmist.

Söestunu söestus edasi

Lindmäe selgitust mööda sai põleng veekatkestuse ajal tõesti veidi jõudu juurde. “Kuid see ei suurendanud juba tekkinud kahjude ulatust. Mis söestunud oli, söestus sel hetkel veel enam,” ütles päästeosakonna juht.
Saamatust ja tulekahjul niisama seismist päästetööde juht meeskondadele süüks ei pane. “Meeskond täidab neid ülesandeid, mida annab päästetööde juht, ja kui ülesanne on täidetud, oodatakse uut ja sel ajal on päästjatel õigus hinge tõmmata,” rääkis Lindmäe, märkides, et tänu sellele, et pererahvas kõrvalhoonet voolikust veega kastis, hoiti ära selle süttimine.

“Sellel tulekahjul ei olnud midagi rohkemat päästa, kui seekord suudeti,” võttis Margus Lindmäe teema kokku.
Operatiivkorrapidaja väitel poleks ka siis olnud võimalik märkimisväärsemalt paremat tulemust saavutada, kui hea veevõtukoht asunuks selle maja hoovil, sest tulekahju puhul on kõige olulisem selle varane avastamine ning häirekeskusele kiire ja täpse õnnetusteate andmine.

Print Friendly, PDF & Email