Põllumajandusamet: põllumehed ei mürgita mesilasi

Taimekaitsevahendite kasutamise üle järelevalvet tegev põllumajandusamet ei nõustu väidetega, nagu kasutaksid põllumehed taimemürkidega tegutsedes lubamatuid võtteid, mis põhjustab mesilaste hukkumist.

2. augustil ilmus Saarte Hääles mesinik Eimar Kivi artikkel, kus ta tundis muret mesilaste mürgitamise pärast põllumeeste poolt.

Põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja Jan-Roland Raukas ütles, et Saaremaalt pole sel aastal põllumajandusametile laekunud ühtegi kaebust seoses taimekaitsevahendite kasutamise nõuete rikkumisega. Ka Eestis tervikuna oli 2010. ja 2011. aastal menetluses vaid kaks mesinike kaebust, mis lõppesid põllumajandustootjale väärteootsusega. Seega on Raukase hinnangul põhjust arvata, et taimekaitsevahendite kasutamise nõuete järgimine on Eestis heal järjel. “Arvestades Eurostati andmetega, ei saa kindlasti ka nõustuda väitega, nagu oleks taimekaitsevahendite kasutamine Eestis suur,” lisas ta.

Jan-Roland Raukas lausus, et Eestis on piisav ja asjakohane õigusraamistik, järgimaks kõiki Euroopa Liidu tasemel kehtestatud norme, mis puudutavad taimekaitsevahendite kasutamist. Taimekaitsevahendite kasutamise nõuete järgmise üle teostab järelevalvet põllumajandusameti taimekaitse valdkonna 15 inspektorit (üks inspektor igas maakonnas). Lisaks plaanilisele järelevalvele (424 ettevõtet) reageerivad taimekaitseinspektorid kõigile kaebustele, mis on seotud taimekaitsevahendite kasutamise nõuete rikkumise või säärase kahtlusega. Kui inimesel on teada selged faktid taimekaitsevahendite kasutamise nõuete rikkumise kohta või selline kahtlus, tuleb sellest teavitada maakondlikku taimekaitse valdkonna inspektorit või põllumajandusameti taimekaitse osakonda.

Mesinike ja taimekaitsevahendite kasutajate vastastikuse teavitamise nõue sätestab, et kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.

Vastastikuse teavitamise kohustus on sätestatud selleks, et tagada kõigi, sealhulgas väikemesilate kaitse taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate ohtude eest.
Konkreetse teavitamise vormi (e-kiri, telefon jms) osas tuleb põllumajandustootjal ja mesila omanikul omavahel kokku leppida, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Praktikas oli teavitamise nõue, eriti mesinike poolt, visa juurduma, tõdes Raukas. Et mesinike ja põlluharijate omavahelist teabevahetust parandada, töötati põlluministeeriumi eestvedamisel koostöös põllumajandustootjate, mesinike ja põllumajandusameti esindajatega välja nn 10 käsku põllumehele ja mesinikule ehk taimekaitsevahendi kasutajate ja mesinike vahelise vastastikuse teavitamise hea tava. Antud juhis paneb nii põllumeestele kui ka mesinikele südamele põhimõtte: ela ise ja lase ka teistel elada.

Infovahetus peaks toimuma tänapäevaste infokanalite kaudu, eelkõige telefoni teel. Kuna taimekaitsetööde läbiviimine sõltub väga palju ilmast (planeeritud päeval võib sadada või olla tugev tuul ja töö tuleb edasi lükata), oleks kirjalik teavitamise vorm väga ebapraktiline.
Eimar Kivi sõnul on ennekuulmatu, et Eestis tehakse taimekaitsetöid päise päeva ajal, kui mesilased ringi lendavad.
Rääkides päeval taimekaitsepritsiga töötamisest, siis antakse Jan-Roland Raukase sõnul sama pritsiga põllukultuuridele ka vesilahusena leheväetisi, mistõttu ei ole kaugeltki kõik päevased taimekaitsepritsiga töötamised seotud taimekaitsevahendite kasutamisega.

Haiguste või umbrohutõrjevahendid ei ole Raukase sõnul mesilastele ohtlikud, seetõttu võib nendega päevasel ajal pritsida, kui tuul ja õhutemperatuur seda võimaldavad ning pritsitaval alal ei ole õitsvaid taimi. Varahommikule või hilisõhtule tuleb jätta kõik putukatõrjevahenditega pritsimised, aga ka rapsi õitsemisaegne selleks spetsiaalselt lubatud haigustõrjevahendiga pritsimine, rääkis Raukas.

Print Friendly, PDF & Email