Augusti täiskuu-gurmeeöö jõuab täna Muhu Nautse Laasule

MEELDIV TEGEVUS: Laasu perenaine Helena Erik näitab külalistele, kuidas jaanalinde peo pealt toita. Huvilistele pakutakse võimalust ka ise linde sööta. Foto: Aare Laine

Muhu Nautse Laasule, mis on ennekõike teada-tuntud jaanalinnutaluna, kogunevad täna õhtul augusti täiskuu-gurmeesuve tippsündmust nautima huvilised siit- ja sealtpoolt Suurt väina. Gurmeefestivali inspiratsiooniallikas on tänavu jaanalinnufarmi Aafrika päritolu uusasukas sebrapoiss Heiki.

Kuldses keskeas abielupaar, nagu Elmet ja Helena Erik end iseloomustavad, on Muhus jaanalinnu- ja kängurufarmi pidanud juba tosin aastat. Peretütar Ingrem Raidjõe avab suvekuudel kodutalus gurmeekohviku. Kaheteist aastaga on Erikud välja ehitanud unikaalse erinevaid tooteid ja teenuseid pakkuva kompleksi. Farmi loomaaias saab huviline uudistada jaanalinde, emusid, nandusid ja känguruid. Nautse Laasu uusasukad on sellest aastast alpakapaar Frizo ja Camilla ning sebrapoiss Heiki.

Uute loomade soetamise idee tuli peremehelt. Elmet Eriku mitmeaastane unistus sebrast täitus sel kevadel. Eestis saab sebrat näha ainult Muhu jaanalinnufarmis, sellist triibulist kabjalist ei ole isegi Tallinna loomaaias. Sõbralikule ja uudishimulikule loomale pandi nimeks Heiki. Juuni lõpus sai Austrias sündinud sebrapoiss aastaseks.
Loomapargi külastajail on huvitav jälgida, kuidas sebra Austraaliast pärit emudega imehästi läbi saab.
Perenaise Helena sõnul armus nende pere triibulisse sebrapoissi, kelle lemmikroog on porgandid, kohe esimesest pilgust. “Iga sebra triibuline muster on ainulaadne, mis aitab neid üksteisest kergesti eristada. See on nagu sõrmejälg – kahte ühesugust pole olemas,” selgitas Helena.

Frizo ja Camilla

Niisuguseid nimesid kannavad alpakad, keda nüüdsest Nautse Laasul näha saab. Lõuna-Ameerikast pärit loomad on kaameli sugulased. Eestis võib välimuselt laamadega sarnanevaid alpakasid uudistada veel Tallinna loomaaias.
Muide, alpakaid on Andides kasvatatud inkade tsivilisatsiooni algusest peale. Koduloomana peetakse neid ennekõike nende peene villa pärast.

Helena Eriku väitel on Laasu farmi uusasukad üliarmsad koduloomad. Alpaka villa teeb väärtuslikuks selle peene kiud. “Lambavillast on see mitu korda soojaandvam, ei ärrita nahka ja kuna ei sisalda lanoliini, siis ei tekita ka allergiat,” teab Helena Erik. Ühelt alpakalt võib aastas villa saada kuni seitse kilogrammi.

“Meie alpakad on toodud erinevatest farmidest. Omavahel tuttavaks saanud, klappisid nad kohe. Nüüd on nad lahutamatud. Isased saavad suguküpseks umbes 2–3-aastaselt. Emased hakkavad järglasi andma 1–2-aastaselt. 11 kuud kestva tiinuse järel sünnib alpakaemal tavaliselt üks järglane. Varsa värvitoon ei pruugi vanemate omaga üldse mitte kokku langeda. Näiteks võib pruuni ja valge alpaka järglane olla üleni must. Praegu on meil valge poiss ja pruuni kasukaga preili. Järglast ootame neilt paari aasta pärast. Eks siis paistab, mis värvi ta tuleb,” rääkis perenaine oma uutest eksootilistest hoolealustest.

Muhu kliimaga on loomad juba ammu kohanenud. Tänavune vihmane suvi on neile üsna meeltmööda olnud. Mõnikord meeldib neile maas püherdada. Pärast seda tuleb pererahval nende kasukas kuuseokastest ja muust prügist puhtaks teha. “Eriti maiad on nad õunte peale. Kui õuntega tulla, siis on nende huvi inimese vastu ka palju suurem. Meil on nende jaoks ka väikesed päitsed. Kui need alpakadele pähe panna, siis on võimalik ka jalutuskäike ette võtta,” mainis Helena Erik.
Loomade ja lindude uudistajad võivad väikesest talupoest kaasa osta Muhu jaanalinnutooteid ja suveniire jaanalinnusulgedest, nii naturaalseid kreeme kui ka kauneid kvaliteetseid raha- ja käekotte. Huvilised saavad valikuga tutvuda ka talu online-klienditeeninduse lehel.

Gurmeesuvi kohvikus

Jaanalinnutalu Inni kohvikus pakutakse külastajaile jäätist ja karastusjooke. Ja mõistagi on menüüs maitsvad jaanalinnulihast toidud.
Tänavuse gurmeesuve avapidu toimus Inni kohvikus 22. juunil. Valiku Colutta veinimaja veinide seast tegi sommeljee Rein Kasela. Piduliku õhtusöögi road valmistas oma lemmiktooraineist kohvikuomanik Ingrem Raidjõe ise.
Ooperigurmaanidele korraldati Laasu talus 21. juulil maitsetemuusika õhtusöök.

Tänase augustigurmee täiskuuöö täht on aga sebra Heiki. Tavakohaselt võõrustatakse pidulisi roogadega, mis valmistatud kohalikest toiduainetest, näiteks maapõues küpsenud jaanalinnulihaga. Rikkaliku toiduvaliku eest hoolitsevad meisterkokad Ingrem Raidjõe ja Mirja von Knorring. Maitseelamuse teeb täielikuks sommeljee Rein Kasela veinivalik.

End Mustale mandrile metsikusse loodusse aitavad mõelda müstilised trummirütmid andeka muusiku Reigo Ahvena esituses, keda saadab rõõmsameelne etnomuusik Sandra Sillamaa.
Sadade öötulede mängu eest kuupaistel kannab hoolt Laasu perenaine Helena Erik koos toimeka perega.

Grupikülastusi tänavu vähem

Eelmisel laupäeval oli Laasu talu parkimisplats sõidukeid täis. Külastajaid oli nii Eestimaalt kui ka välisriikidest. “Sel aastal on niisuguseid grupikülastusi, kus tullakse suure bussiga, märksa vähem kui eelmistel suvedel. Peredega ja väiksemate gruppidena käiakse küll. Muhus on sel suvel olnud ju külakokkutulekuid. Inimesed, kes kaugemalt saarele sõidavad, astuvad ka meie juurest läbi. Võõrustasime ka ooperipäevade külalisi. Merenädalal on saarel samuti rohkem rahvast. Paljud külastavad ka meie talu.

Enamik külastajaid on ikka lastega pered. Lapsed on ju loomadest ja lindudest ennekõike huvitatud. Meile teeb rõõmu, et suudame inimestele midagi erilist pakkuda. Väga palju on ka neid külastajaid, kes tulevad ikka ja jälle ning küsivad, kuidas meil läheb. Mõned võtavad välja kümme aastat tagasi ostetud rahakoti ja näitavad seda, öeldes, et see on väga vastupidav. Kosmeetikatooteid hinnatakse samuti kõrgelt. Nende kasutajad ütlevad, et on saanud oma nahahädadele neist abi,” rääkis Helena Erik.

Suvisel koolivaheajal külastajaile giidina linde ja loomi tutvustav Treffneri gümnaasiumi õpilane Jan Teevet andis teada, et farmi rekordiline jaanalinnumuna kaalus 2,3 kilo. Maailmarekordile jäi see alla vaid 300 grammiga. Seekord näitas ta külalistele keskmise suurusega muna, mida lapsed said käes hoida. Muna haudumine võtab jaanalinnul aega 42 päeva. “Näete, isaslinnud on emaslindudest oluliselt tumedamad. Jaanalindude eluiga küündib 70–80 aastani. Üks lind kaalub umbes 120 kilo,” jagas giid Jan selgitusi.

Mõnusalt pajatas noormees ka kängurutest, emudest, nandudest, sebrast ja alpakadest. Näiteks said huvilised teada sedagi, et känguru tugevast nahast tehakse jalgpalle.
Nõnda siis oodatakse huvilisi täna õhtul Laasule augustigurmeele. Loomi ja linde saab uudistada kuni 15. septembrini iga päev hommikul kella kümnest õhtu kella kuueni.

 

Muhu Jaanalind OÜ

Muhu saar, Nautse küla, Laasu talu
Loomaaed, jaanalinnutoodete müük.
Gurmeekohvik Inni (jaanalinnulihast road).
Gurmeeõhtute korraldamine.

Print Friendly, PDF & Email