Suuremad tormikahjud vajavad veel kindlustuses kokkulöömist

KÜLL KÕIK SAAB KORDA: Kuigi Kristian von Wowernil said tormis kahjustada nii kaks maja kui ka nende hoovid, tänab ta õnne ja leiab, et oleks võinud ka hoopis hullemini minna. Foto: Sander Ilvest

Nädalavahetusel Kuressaare äärelinnas korter- ja eramaju laastanud äikesetorm tõi kindlustusfirmadele ridamisi kahjuteateid, mille summad ulatuvad seinast seina.

Kõige kurjemalt räsis tormituul Sinilille tänavat. Seal eramut ja kõrvalmajas ettevõtet omav Kristian von Wowern, kel torm mõlemat maja ja aeda kahjustas, kinnitas Saarte Häälele eile, et töö käib ja majad on peagi jälle nagu uued. Tema sõnul selgus kindlustusfirma esindaja ja ehitajaga koos vara üle vaadates, et kahju on tegelikult päris suur.

Täpseid kahjusummasid ta ise veel ei teadnud, kuid mõlemal majal lõhkus tuul näiteks ca 20 protsendi ulatuses katust, lisaks loksutasid tormi-iilid paigast ära rõdu, mis nüüd vaid paari kruvi otsas püsib, ning majad said ka veekahjustusi. “Panime küll presendi peale nii kiiresti, kui saime, aga ikkagi oli vesi sisse tulnud,” tõdes von Wowern. Ta tänab õnne selle eest, et vähemalt kodutehnika ja mööbel jäid tormist kahjustamata.

Vajab veel kalkulatsioone

If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss ütles, et Kuressaarest on neile pühapäevasest tormist tingituna laekunud viis kahjuteadet, Saaremaalt kokku 8. Enim tegi torm kahju just katustele. “Väiksemad kahjud jäävad 1000 euro piiresse, suuremad ületavad 10 000 euro piiri,” ütles Porss. Ta lisas, et kõik Saaremaalt laekunud kahjuteated on üle kontrollitud. “Abiks on kindlasti olnud, et kliendid on ise kahjudest kiiresti teada andnud, ning väiksemad ja kiiremini parandatavad kahjustused on juba ka remonditud,” sõnas Porss. Suuremate kahjustuste kohta koostavad ehitajad taastamistööde kalkulatsioone, et saaks seejärel neidki kiirelt likvideerima asuda.

ERGO kindlustusdirektori Sven Freibergi sõnul teatati neile neljast varakahjust, mis on samuti seotud katuste või katusedetailide purunemisega. “Teatatud kahjud jäävad 40 000–50 000 euro piiridesse ja seda võib pidada pigem tavapärase suurusega kahjuks, mida tormid põhjustada võivad,” märkis ta. Hüvitamise protsess käib tema sõnul kokkuleppel kliendiga.

“Kui inimene soovib esialgu ise remondimaksumuse tasuda, siis peab ta selle suuruse eelnevalt meiega kooskõlastama ning kindlustushüvitis kantakse pärast tööde teostamist inimese pangakontole,” selgitas Freiberg. Aina enam levinud ja inimestele mugavam on aga selline praktika, kus ERGO väljastab ehitusfirmale garantiikirja ning pärast tööde tegemist ja vastuvõtmist, toimub arveldamine kindlustus- ja ehitusfirma vahel. Inimesel tuleb ehitusfirmale tasuda ainult kindlustuslepingu järgne omavastutuse osa.

Ei olnud midagi erilist

Salva Kindlustuse AS-i kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt ütles, et nende poole on praeguseks pöördunud vaid üks klient varakahjunõudega, mis tulenes tormist. Kahjusumma suurus selgub taastamistööde kalkulatsioonide tellimise käigus. “Kahjuks ei hoia kindlustusleping ära kahju tekkimist kui sellist, aga kui kahju on tekitatud, siis finantseerib kindlustusselts vastavalt lepingule kahjude likvideerimist,” kinnitas Kivirüüt.

Kliendil ei ole vaja kahjude likvideerimisel oma raha kasutada, kuna kindlustusselts teeb ehitajale vajadusel ka ettemaksu, et ehitustöö saaks võimalikult kiiresti alata.
Viimane torm Saaremaal ei olnud Kivirüüdi sõnul Eesti mastaabis midagi väga erilist. “Selliseid kohaliku mõjuga äikesetorme on Eestis igal aastal ja enamasti möllavad need Rakvere ja Väike-Maarja kandis, kus hoonetele tekitatud kahjustused on sageli oluliselt suuremad.”

Print Friendly, PDF & Email