Ventspilsi eeskujul kesklinn autodest priiks! (27)

ventspilsi eeskujul kesklinn autodest puhtaksLisaks ajakirjandustudeng Kristjan Luku soovile suvine Kuressaare Ventspilsi eeskujul asotsiaalsusest priiks rookida (vt Saarte Hääl 12. juuli), tuleks Saaremaa pealinn kõigepealt vabastada õhku saastavatest autodest, mis minu arvates tõelise tõrvatilgana meepütis näiteks ooperipäevade aegset õhustikku väikese suvituslinna keskosas rikkusid. Jah, vähemalt suviseks turismi kõrghooajaks ja vähemalt kesklinn, alates Laurentiuse kiriku nurgalt kuni Arensburgi hotellini peaks olema küll autovaba.

Kui asotsiaale on peale Kuressaare kindlasti palju rohkem veel teistes Eesti linnades, on Kuressaare paraku seniajani siiski üks vähestest Eesti linnadest, kui mitte ainuke, kus isegi kesklinna osa pole suudetud südasuviseks turismihooajaks inimese “neljarattalistest sõpradest” puhtaks rookida! Suvesaarlasena boikoteerin sellepärast juba aastaid kõiki kesklinna välikohvikuid, sest lihtsalt vastik on istuda kohvilauas kuurortlinna südames, kus tolmused džiibid haisval ja higistaval asfaldil tossutades sinust vaid meetri kauguselt mööda vuravad. Peale selle, teab ju iga koolilapski, et einestamine tiheda liiklusega asfaltteel on igal juhul tervisele äärmiselt kahjulik! Huvitav oleks teada, kuidas suhtub sellesse meie tervisekaitseamet?

Probleemid ilusate sõnade taga

Vesteldes sel teemal ühe tuttava kohaliku elanikuga, kes nähtavasti mingil määral on kursis linna volikogus arutusel olevate küsimustega, teadis ta mulle seletada, et polevat võimalik autoliiklust ümber kesklinna suunata. Kuidas oli seda siis võimalik teha päris 90-ndate alguses, mil minu mäletamist mööda koguni kaks suve järjest oli kesklinn autoliikluseks suletud ja seda just Laurentiuse kiriku nurgalt kuni praeguse Arensburgi hotellini?

Oli aeg, kus teiste Euroopa riikide eeskujul hakati ka Eestis kohvikuid suveks tänavatele ja väljakutele tooma. Selle eeltingimuseks oli aga vastavas piirkonnas autoliikluse keelamine. Küll oli siis mõnus idüll õhtuti Lossi tänava välikohvikus istuda! Nagu täna Tartus raekoja platsil või Rüütli tänaval või Pärnu kesklinnas, rääkimata Tallinna Vabaduse väljakust.

Kui teistes Eesti linnades võitis terve mõistus, puhtuse ja korra ning tervisliku keskkonna eelistus, siis Kuressaares nähtavasti vaid autosõprade soovid ja ihad ning linnavõimude piiratud silmaring.
Täiesti arusaamatuks jääb selles kontekstis läinud aastal Kuressaare linnapea öeldud arvamus, nagu oleks Saaremaa pealinn üks kaunimaid ja hubasemaid linnu terves Eestis.

Tsiteerin fragmenti härra linnapea poolt tookord pressile öeldust: “Teine asi, mis mulle väga meeldib, on kogu see siinne õhkkond ja linna üldine väljanägemine. Loomulikult on ka kohti, mis on räämas ning mida me ise paneme tähele. Samas kui võtta elaniku ja turisti seisukohast, siis meil on ikka imeilus ja korras linn, hubane. Seda võrreldes teiste Eesti ja Eestist kaugemate linnadega.”

Kulla linnapea, kas te siis ometi ei näe, et Tallinna ja Lossi tänavaid kattev viletsa kvaliteediga asfalt kesklinnas jätab vaatamata regulaarsele puhastamisele ikkagi räämas mulje! Või kuidas saaks teiste sõnadega kirjeldada juba 20 soojakraadi juures võikalt higistama hakkavat odava vene masuudi järele haisvat asfalti, millele eriti kuumade ilmade saabudes veel mõni aasta tagasi isegi tolmavat kruusasegu peale visati, et kallid autofännid selle siis entusiasmiga musta löga sisse tambiksid.

“Autopedede” paradiis

Härra linnapea silma ja ninasõõrmeid ei näi riivavat ega häirivat kohviku Classic väliterrassil kohvinautlejate nina alt asfaldipuru ning heitgaaside tossu üles keerutades mööda vurav autoderivi. Mina küll sellises välikohvikus istuda ja oma tervist rikkuda ei taha!

Erinevalt linnapeast leian, et Kuressaare kesklinn jätab ikka veel kõvasti paremat soovida, eriti kui võrrelda Kuressaaret selliste Eesti linnadega nagu Tartu, Pärnu, Viljandi ja ka Tallinn, kus kesklinna piirkonnas ikkagi küllalt suured alad on autoliikluseks suletud (suletud aastaringselt, mitte ainult suvel), kus jalakäija on kuningas. Tartus on autoliikluseks aastaringselt suletud ja seega ainult jalakäijate päralt sama suur osa linnaruumist kui kogu Kuressaare kesklinn kokku. Ja ei ole probleemi, et kaupmehed kurdaksid müügitulemuste üle, kuna linnamaasturid ei pääse igale poole poe ukse ette tossutama.

Saaremaal näib probleem olevat palju laiem kui vaid kesklinna kolmeks kuuks sulgemise vajadust märgata või mõnda daami oma sülekoeraga randa lubada. Probleem näib istuvat sees linnajuhtide mõtteviisis.
Minu arvates on Kuressaare võrreldes teiste Eesti linnadega mitte hubane ja imeilus, nagu näeb linnapea, vaid eelkõige nn autopedede paradiis, kus jalakäija leidku ise võimalusi, et autokola vahel maha istuda ja kohvi juua.

Pööraksin härra linnapea eelmisel aastal meediale lausutud arvamuse pea peale ja sõnastaksin selle hoopiski nii: Kuressaarest saaks imeilus ja hubane linn, juhul kui keelataks siin autode liiklus kesklinnas Tallinna tänaval ja Lossi tänaval! Kuressarest saaks aga kindlasti Eesti ilusaim ja hubaseim suvituslinn, kui lisaks autoliikluse keelamisele kesklinnas saadaks mingid eurorahad, et katta Tallinna tänav, raekojaesine plats ja Lossi tänav keraamilise kiviga nagu see on Tartus Rüütli tänaval ja Lätis Ventspilsi kesklinnas.

Raul Öpik
Suvesaarlane ja ooperipäevade külastaja

Print Friendly, PDF & Email