Saaremaal jõudis rüpsikoristus lõpule

Möödunud nädalal esimese talikultuurina koristatud talirüps andis Saaremaal suhteliselt korraliku saagi.

Läinud sügisel esmakordselt talirüpsi maha külvanud Kõljala POÜ juht Tõnu Post rääkis, et 66 ha suuruselt põllupinnalt tuli hektari kohta umbes kaks tonni rüpsi, millega võib rahule jääda.

Valjala talunik Andres Kurgpõld ütles, et tema sai 5,6 ha suuruselt põllult hektari kohta 1,5 tonni, varasematel aastatel on saagid ulatunud kahe tonnini hektari kohta. Kurgpõllu sõnul polnud tal lootustki heale saagile, kuna külv oli tehtud pikka aega harimata olnud soomaale eesmärgiga valmistada maa ette talirukki külviks. “Maa ei olnud hea, väetistega koonerdasin ka omajagu ning kahjuritõrjet ei teinud,” rääkis Kurgpõld, kelle sõnul on õlikultuuri hinnad praegu nii head, et ka tagasihoidliku saagi puhul peaks majanduslikult välja tulema.

Ka Tõnu Post märkis, et võrreldes rapsiga on rüpsi saagikus väiksem, kuid selle tunduvalt suurem õlisisaldus aitab saagi-erinevusi ja tulukust tasandada. Rüps talub rapsist paremini talvekahjustusi ning vajab ka vähem keemiat.

Põllumajandusteadlane Peeter Viil ütles, et tema andmetel ulatuvad Eesti parimad koristussaagid rüpsil sel suvel 3,2 tonnini hektarilt (niiskusesisaldus 12–14 %), mis näitab tippagrotehnikat. Keskmiselt on saagid 2–2,5 t/ha.

Nädala algul alustati Eestis ka varase odra koristamist. Esimesed saagid on lausa 5,5–6,5 t/ha, mis on varase odra puhul väga hea saak. Tegemist on Soome ühe varase odra sordiga, mille kasvupind on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Lühikese kasvuperioodi tõttu saab soomlaste odrasordist väga hästi nn muljutud teravilja, mis koristatakse 30% niiskuse juures ja mida kasutatakse loomasöödana.

Põllumajandustootjatele kuuluva põllumajandusühistu Kevili agronoom Villu Kärmas rääkis, et ehkki rüpsi saagikusega võib sel aastal rahule jääda, ei saa selle põhjal teha järeldusi ülejäänud kultuuride saagipotentsiaali kohta. Näiteks möödunud aastal sai juulis koristatud rüps piisavalt kasvuaega ja andis head saaki, teiste viljade kasvuaeg jäi aga kuumuse tõttu lühikeseks. “Küll aga võib loota, et tänavuse saagi taset hakkab näitama taliraps. Rüps on ikkagi, ütleme, paras umbrohi, kuigi kasulik umbrohi,” sõnas Kärmas.

Taliviljadest esimesena valmiv talirüps on hea eelvili taliteraviljadele, sest selle varajane koristus vabastab maa aegsasti ja võimaldab õigeaegselt alustada taliviljade külviga.
Koristusperioodi koristuskonveieris järgneb talirüpsile talioder, seejärel saavad koristusküpseks talinisu varajasemad sordid ja taliraps ning edasi kõik teised kultuurid. Kõige hilisemad valmijad on suvinisu ja suviraps, mille kasvuperiood ulatub mõnel juhul septembrisse.

Tõnu Posti sõnul alustab Kõljala POÜ sõltuvalt ilmadest viljakoristusega juba järgmise nädala teises pooles. “Kuna me teeme suure hulga oma teraviljast vilisesiloks, siis läheb juba järgmise nädala lõpupoole kombain välja,” rääkis Post. Valjala viljakasvatajad teatasid nädala algul, et koristuse alguseni tuleb veel paar nädalat oodata.

Peeter Viil tunnustas Eesti viljakasvatajaid töökultuuri lausa peadpööritava paranemise eest. “Eestis tervikuna on sel aastal lausa lust põlde vaadata. Külvatakse korralikult ettevalmistatud pinnasesse ja iga töö tegemiseks kasutatakse selleks ette nähtud agregaate,” rõõmustas Viil, kelle sõnul on väga ilusasti haritud ka põllul olevate mastide ja kivihunnikude ümbrused. “Naljamehed on ära kadunud ja jäänud on tõsised töötegijad. Kes on peremees ja tahab edasi elada, peab tegema oma tööd korralikult,” lausus ta.

Print Friendly, PDF & Email