Piirivalvekopteri hinnatõus tekitas paraja segaduse (5)

Politsei- ja piirivalveamet tõstis 1. juulist nii helikopteri kui lennuki tunnihindasid 9,8 protsendi võrra, asetades tervishoiuteenuse osutajad sotsiaalministeeriumi hinnangul seeläbi keerulisse olukorda.

Kuressaare haigla ravijuhile Reet Tuisule tuli hinnatõusuteema üllatusena ning lähemalt ta seda kommenteerida ei osanud. Ta sõnas, et Kuressaare haigla ei pea patsientide mandrile transportimiseks kopterit ise kinni maksma. “Meie tellime kopteri läbi Põhja-Eesti regionaalhaigla ning neil on haigekassaga selleks leping,” tähendas ta. Ravijuht kinnitas, et kopter tuleb haigetele järele jätkuvalt vastavalt sellele, kuidas Kuressaare haigla kopteri tellib. “Maksmise tasand on meist eemal,” lisas ta.

Hinnatõus vajab veel arutamist

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul otsivad nad hinnatõusu tõttu lahendust, leidmaks rahalist katet nii kiirabi kui ravikindlustuse eelarvest makstavate lennutundide eest. Samas tõdes ta, et haiglad peavad hinnatõusu omavahenditest kinni maksma seni kuni neile riigieelarvest raha juurde eraldatakse. “Ükski patsient sellepärast kannatama ei pea,” kinnitas Normet.

Tema sõnul on keerulised lood ravikindlustuse eelarvega, kuna tervishoiuteenuste hinnad on kinnitanud valitsus. “Et selline olukord enam ei korduks, oleme saatnud politsei- ja piirivalveametile (PPA) ja siseministeeriumile märgukirja, et teema läbi arutada. Lennutundide hinna korrigeerimine peaks arvestama ikkagi üldist riigieelarve loogikat.”

PPA-le ja siseministeeriumile saadetud kirjas nentis Ivi Normet, et tagasiulatuvalt jõustunud muudatus – hinda tõsteti 1. juulist, kuid info sellest jõudis osapoolteni viis päeva hiljem – asetas tervishoiuteenuse osutajad keerulisse seisu. Ühtlasi ei ole tema sõnul võimalik taolist muudatust tagasiulatuvalt üldse jõustada.

Eesti Haigekassa kommunikatsioonispetsialist Katrin Saadre sõnas, et nemad tasuvad tervishoiuteenuste osutajatele vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhindadele ning tingimustel ja mahus, mis on kokku lepitud ravi rahastamise lepingus. “Milliseks kujuneb tegelik ressursivajadus, sõltub sellest, kui palju on patsiente, kelle transportimiseks on lennutransport näidustatud,” selgitas ta. Saadre lisas, et vastavalt lepingutingimustele on suurenenud teenusevajaduse korral võimalik lepingumahte muuta. Praegu pole haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olevate lennutransporditeenuste piirhindade muutmist alustanud ning seda ei toimu Saadre sõnul kindlasti ka enne 2013. aasta algust.

Analüüsivad edasilükkamist

PPA pressiesindaja Urmo Kohvi sõnul on piirivalve lennusalga tellimuslendude tunnihinnad puhtalt kulupõhised ehk koosnevad vaid kuludest, mis PPA-l tuleb lendude tegemiseks katta. “Kuna nii kütuse kui õlide turuhind on pidevas muutumises, vaadatakse ka tellimuslendude tunnihind kord aastas üle,” selgitas ta. Lisaks arvestatakse Kohvi sõnul kindlustuskulu ning teiste lennuhinnas sisalduvate komponentide võimalikke muutusi, mis üldhinnale nii suurt mõju ei avalda. “Kuna kütuse ning õlide turuhind on vahepeal 11 protsendi võrra tõusnud ja on oodata samaväärset hinnatõusu ka järgmiseks aastaks, pidi PPA ka tellimuslendude tunnihinda vastavalt korrigeerima ning helikopterite tellimuslennu tunnihind tõusis 9,8%,” sõnas Kohv.

Samas tunnistas ta, et PPA analüüsib veel võimalust, kas ja mil määral on rahaliselt võimalik tervishoiuasutuste soovile vastu tulla ning hinnatõus kehtestada siiski alles 1. jaanuarist.

Print Friendly, PDF & Email