Kuus perearsti saavad preemiat

Haigekassa kiidab Pärnu haigekassa haldusalas tegutsevaid perearste, sealhulgas ka saarlasi, ning märgib, et perearstid saavutasid mullu kvaliteediindikaatorite täitmisel läbi aastate parima tulemi.

Kokku makstakse perearstidele üle Eesti läbi aastate suurim kvaliteedi lisatasu, ligi 1,2 miljonit eurot. See summa läheb jagamisele 398 tohtri vahel, meie maakonnas täitis kvaliteedinõuded kuus perearsti.

18 tuhat eurot

Saaremaa perearstid said kvaliteedi lisatasu kokku 18 407,57 eurot, sealhulgas kvaliteeditegevuste eest 17 793,01 ja erialase lisapädevuse eest 614,56 eurot.

Haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli kinnitusel on süsteemiga liitumine tohtritele vabatahtlik ning kolm Saaremaa arsti ei ole kvaliteedisüsteemiga liitunud.

“Mina küll osalesin selles programmis, kuid n-ö punkte täis ei saanud,” ütles Leisi perearst Katrin Kallasmaa. 12 aastat oma ametit pidanud arst ütleb, et kuna uuringuteks raha pidevalt napib ning aasta lõpul tuleb ikka auke täis lappida, siis peavad ikka kõik vaatama, kust midagigi juurde tuleb.

Et Leisi perearsti nimistu on väike, 1500 hinge, kuid nende hulka käivad ka paljud Pärsama hooldekodu pikaaegsed kliendid, kellel tuleb aastas kompleksne uuring läbi teha, siis võibki Kallasmaa tõdeda, et tahestahtmata on tema nimistu vananemas.

Dr Kallasmaa käibki kord nädalas patsiente vaatamas Pärsama hooldekodus, kus arstiabi jaoks on sisustatud terve kabinet. “Tõsi, praegu, juulis, kus mu pereõde puhkab, ma Pärsamal vastu ei võta, kuid muidu käin seal ikka aastaringselt,” sõnab ta, lisades, et tööd jagub, sest ukse taha ei jäeta ka neid hooldekodu kliente, kes ametlikult on mõne teise arsti nimistus.

Seevastu Valjala perearst Merike Rüütel on mitu aastat küll süsteemis osalenud, kuid varem lisaraha pole saanud.

“Minu nimistu ei ole suur, 1300 patsienti,” lisab Rüütel, kes samuti tunneb muret nimistu vananemise pärast. Teine sihtgrupp, kuhu perearsti uuringuteraha läheb, on kroonilised haiged.

Lisaks arvestatakse kvaliteedisüsteemis näiteks vaktsineerimisi. Kui Valjalas on mõned pered, kes ei soovi oma lapsi vaktsineerida, siis Leisi perearst kinnitab, et neil selliseid emasid-isasid ei ole ning isegi puugisüstid on lastel kenasti tehtud. Vald maksab teise süsti kinni ja seda juba kolmandat aastat.

Osalemine vabatahtlik

Ehkki liitumine on vabatahtlik, kaasneb süsteemiga liitunud ja hea tulemuse saavutanud perearstidele suurem uuringufond.

“Kõigil perearstidel on uuringufondi suuruseks 29% pearahast. Kvaliteedisüsteemiga liitunud perearstidel aga on uuringufondi maht 34% pearahast ning neil, kes saavutavad kvaliteedisüsteemis hea tulemuse, on uuringufondi mahuks 37% pearahast,” täpsustas Evelin Koppel. Lisaks on tema sõnul võimalik saada kord aastas kuni 3834,70 eurot kvaliteedi lisatasu.

Perearstide kvaliteediindikaatorite süsteemi arendab haigekassa koostöös Eesti perearstide seltsiga ning see rakendati 2006. aastal. Kvaliteediindikaatoriteks on haiguste ägenemiste vältimisele ja tüsistuste ärahoidmisele suunatud tegevused.

Print Friendly, PDF & Email