Saaremaa noored ja multikultuursus

Saaremaa noored ja multikultuursusMultikultuursus on praegusel hetkel maailmas väga aktuaalne teema. Globaliseerumisega kaasnev kultuuride põimumine on muutunud arenenud maailmas igapäevaseks nähtuseks. Mullu toimus Euroopas palju murrangulisi ning šokeerivaid sündmusi, mis tõid vaatevälja multikultuurse ühiskonna erinevad tahud. Need iseäralikud sündmused olidki peamiseks põhjuseks, mis äratasid minus huvi nimetatud valdkonna vastu.

Kuna multikultuursus on väga lai ning mitmeid erinevaid külgi omav mõiste, otsustasin keskenduda Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturientide arvamustele antud valdkonnas. Selle sihtgrupi abil on võimalik saada informatsiooni laia maailma minevate noorte suhtumisest.

Minu uurimistöö “Suhtumine multikultuursusesse Saaremaa Ühisgümnaasiumi abiturientide seas” (juhendaja oli õpetaja Merje Oopkaup) peamiseks aluseks on abiturientide seas läbi viidud küsitlus, kus üritasin võimalikult laialt haarata teema kindlaid aspekte, alustades sellest, mida üldse peetakse multikultuursuseks, kuni selleni, kuidas õpilased Eesti vabariiki tulevikus näha sooviksid.

Väljendub kultuuris ja keeles

Koostatud küsitlusega sain tagasisidet 73 abituriendi käest. Esimese osana uurisin, kuidas mõistetakse multikultuursust ning milles see üldiselt õpilaste arvates kõige rohkem avaldub. Selgus, et multikultuursus väljendub enamiku vastanute arvates kultuuriliselt ning keeleliselt. Teisena peeti oluliseks etnilisi erinevusi. Kõige rohkem õpilasi olid ühel meelel aga selles, et kõige vähem avaldub multikultuursus religioossel tasandil.

Kui multikultuurseks peavad abituriendid Eesti vabariiki ning Saare maakonda ja Kuressaaret? Ligi 16% õpilastest leidis, et Eesti vabariigis on multikultuursust suhteliselt palju ning ülejäänud 84% arvasid, et multikultuursust on veidi. Pea 90% vastanutest olid maininud riiklikul tasandil eri rahvuste, ennekõike venelaste, osatähtsust. Lisaks sellele tõid paljud vastanud välja peamiseks teiste kultuuridega kokkupuutumise kohaks Tallinna. Peale vene rahvusest isikutega suhtluse oli mainitud nn läänestumist ehk Eesti ning lääneliku kultuuri segunemist.

Lisaks kokkupuudetele erinevate rahvustega pidasid abituriendid heaks Eesti multikultuursuse näitajaks siinset usuvabadust ning tolerantset suhtumist erinevatesse uskudesse.

Umbes 51% vastanutest leidis, et Saaremaal ning Kuressaares on veidi multikultuursust, 47% arvas, et taoline nähtus puudub täielikult ning vaid kahe inimese arvates on Saaremaal multikultuursust palju. Peamiseks näitajaks oli ka sellel puhul välja toodud erinevad rahvused.

Kuigi oli mainitud Saaremaal elavaid sissrändajaid, leidis suur osa, et peamisteks teiste rahvuste esindajateks on suvel saarel viibivad turistid. Võrreldes terve riigi multikultuursuse hindamisega oli pisut suurem osakaal nendel, kelle arvates Saaremaal ja Kuressaares avaldus multikultuursus rohkem religioosselt. Minu arvates tuleneb see sellest, et vastanud teavad, kes kohalikest inimestest on usklikud.

Küsisin abiturientide käest ka, millised on nende arvates üldiselt multikultuursuse hüved ja ka pahed. Väga paljud vastajad arvasid, et peamised positiivsed aspektid erinevate rahvustega kokku puutudes on uute teadmiste hankimine, erinevate võõrkeelte kõnelemise oskuse paranemine ning üldiselt silmaringi laienemine. Ka leiti, et taoline ühiskonnavorm kindlasti soodustaks odavama tööjõu kasvu. Samuti pakkusid mitmed õpilased, et kooselu teiste rahvastega parandaks eestlaste endi tolerantsust.

Peamise negatiivse aspektina nimetasid vastajad vaenu tekkimist erinevate rahvuste vahel. Leiti, et rassism ning üldine diskrimineerimine on eelkõige põhjustatud sisserändajate vähesest integreerumisvõimest ning liigsest enda kultuuri peale surumisest.

Niinimetatud massikultuuri teke soosiks riigis äärmuslike ideede levikut. Paljud märkisid, et multikultuurses ühiskonnas oleks suureks ohuks kohaliku kultuuri nõrgenemine ja isegi selle täielik hääbumine.

Isiklikud kokkupuuted

Ligi kolmandikul abiturientidest olid nn multikultuursed perekonnad. Üle poole jaatavalt vastanutest lisas, et suguvõsades on erinevatest rahvustest liikmeid. SÜGi abiturientide suguvõsades olid esindatud venelased, ukrainlased, inglased, rootslased, lätlased jt, kellest enamik ei ela Saare maakonnas.

Kui kosmopoliitseteks peavad abituriendid ennast? Ligi 62% vastanutest arvas, et on multikultuursed isikud. Enim toodud põhjendusteks olid oskus suhelda võõrkeeltes, huvi teiste kultuuride vastu ja tolerantsus teiste rahvuste ning rasside suhtes. Paljud lisasid ka, et suurimateks huvi äratavateks faktoriteks on virtuaalmaailm ning välismaine muusika. Vastanud leidsid, et ühiskondlikult ollakse multikultuurselt sallivad seni, kuni puudub nn konfliktiallikas. See sarnaneb mõningatele sellele küsimusele eitavalt vastanute põhjendusega, kes leidsid, et multikultuursus toob endaga mingitel tasanditel niikuinii kaasa vastuolusid.

Viimaks tahtsin abiturientidelt teada, missugune peaks nende arvates tulevikus olema Eesti Vabariik: kosmopoliitsem, jätkama samamoodi või olema rahvuslikum. Esimest varianti pooldas umbkaudu 31% vastanutest. Leiti, et eestlased kardavad liialdatult multikultuursuse negatiivseid külgi. Vastajate arvates taoline muudatus ühiskonnas pigem parandaks eestlaste silmaringi, aitaks muutuda sallivamaks ja saada lahti stereotüüpsetest eelarvamustest. 58% oli neid, kelle arvates Eesti vabariik peaks edaspidi hoidma praegusega samasugust joont. Üldjoontes leiti, et Eesti ühiskonnas on piisavalt sallivust, kuid kardeti, et muutudes multikultuursemaks, tekiksid riigis konfliktid ning kaoksid eest rahva kultuur ja traditsioonid. Arvati, et Eesti rahvaarv on liiga väike, et lasta massiliselt võõramaalasi oma kultuuriruumi. Vastanutest 11% arvates on juba praegu Eestis multikultuursust liiga palju. Seda nähtust peeti tervikliku ühiskonna lõhenemiseks ning leiti, et see toob rohkem probleeme kui kasu.

Küsimustiku vastustest selgus, et vastupidiselt kirjandusallikates leitud eestlaste väärtushinnangutele on tänapäeva noored eestlased palju avatumad.

Kui taolisi andmeid koguda üle Eesti, oleks ehk isegi võimalik hinnata seda, milliseks võib kujuneda Eesti Vabariigi tulevik. Sealt edasi mõeldes saaks esitada küsimuse, kui palju üldse mõjutab rahvastiku mitmekülgsust riigis sealsete elanike suhtumine multikultuursusesse.

Laur Vatsfeld
Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlane

Print Friendly, PDF & Email