Hotellikülastajate arv jätkuvalt languses (11)

Hotellikülastajate arv jätkuvalt langusesEhkki Eestis tervikuna on hotellikülastajate arv käesoleva aasta esimesel viiel kuul mullusega võrreldes jätkuvalt tõusnud, on olukord Saare- ja Muhumaal suisa vastupidine.

Statistikaameti andmetel registreeriti mais Eestis tervikuna majutusasutustes 478 505 ööbimist, mis on viimaste aastate rekordtase ja 4,7 protsenti enam kui mullu samal ajal. Saare maakonna majutusasutustes registreeriti aga mais 23 018 ööbimist, mis, vastupidi, on viimaste aastate üks viletsamaid näitajaid ja koguni 12,3 protsenti vähem kui möödunud aasta mais.

Samasugune oli olukord ka aasta tagasi – ka 2011. aasta mais kahanes Saare maakonna majutusasutustes registreeritud ööbimiste arv. Tõsi, tookord oli tagasiminek tunamullusega võrreldes palju väiksem, vaid 4,2 protsenti.

Kui vaadata hotellikülastajate arvu muutust riigiti, siis võib öelda, et Saare maakonna hotellide külastatavuse kiskusid kõige enam alla soomlased. Käesoleva aasta mais registreeriti meie majutusasutustes Soome kodanike arvele 3123 ööbimist vähem kui mullu samal ajal, kahanemine 22,5 protsenti. Kuid säärasele kahanemisele vaatamata on soomlased endiselt kõige suurem meie hotellide teenuseid kasutav välisturistide rühm.

Ligi 2,6 korda vähenes mullusega võrreldes ka Saare maakonna hotellides ööbinud Rootsi kodanike arv. See-eest on aga mõnevõrra suurenenud meid külastanud lätlaste ja leedulaste arv. Vene turistide arv vähenes tänavu möödunud aasta maiga võrreldes ligi kümnendiku võrra.

Saare maakonna hotellides ööbinud Eesti kodanike arv on selle aasta mais püsinud mullusega võrreldes enam-vähem samal tasemel. Kui möödunud aasta mais registreeriti Eesti kodanike arvele 7895 ööbimist, siis tänavu 8016 (kasv 1,5 protsenti).

Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju ütles kommentaariks, et ehkki meie riiki külastanud välismaalaste arv on statistika andmetel märkimisväärselt kasvanud, jõuavad turistid Tallinna kõrval Eesti teistesse piirkondadesse aeglasemalt. “Oma osa on siin kindlasti mänginud ilm – suve algus on olnud üsna nigel ja turismi valdkonnas on just ilm see, mis olulisel määral mõjutab tarbimist,” ütles ta.

Karmen Paju lisas, et viimastel aastatel on Eesti tervikuna turismi sihtriigina oma atraktiivsust pidevalt kasvatanud. “Paraku on tarbijate hinnatundlikkus jätkuvalt kõrge ja endiselt otsitakse odavamaid pakkumisi,” lausus ta. “Eesti turismi kitsaskohad on aga vähene tuntus ja turismitoodete ühekülgsus.”

Turismiinfokeskuse spetsialist Kristina Mägi möönis, et ka nende asutust külastanud inimeste arv on viimastel kuudel pidevalt langenud. Tema sõnul on langus jäänud 15 protsendi suurusjärku. “Enamasti on see langus tingitud meie põhiturgude – Soome, Rootsi, Saksamaa – langusest,” märkis ta.

“Samas ei tohiks aga paari kuu põhjal teha väga kurjakuulutavaid järeldusi: erinevalt maist ja juunist kasvas näiteks aprillis turismiinfokeskuse külastatavus mullusega võrreldes koguni 35 protsendi võrra.”

Mägi lisas, et positiivse arenguna võib käesoleval aastal välja tuua uute ja kiiresti arenevate turgude suurenenud aktiivsuse.

“Näiteks on venelastest ja leedulastest külastajate arv turismiinfokeskuses eelmise aastaga võrreldes kasvanud enam kui 50 protsendi võrra,” ütles ta.

Print Friendly, PDF & Email