End süüdanud naine: ma ei ole võlgades (44)

End süüdanud naine: ma ei ole võlgades

TEISTE VÕLG: Oma kodumajast jäi naine ilma teiste süül ja seetõttu soovis eluga hüvasti jätta. Foto: Sander Ilvest

Saarte Hääle toimetusse pöördus eile Leisi vallas elav naine, kes läinud nädalal end põlema otsustas panna. Pisarsilmi tunnistas seotud haavadega naine, et tõsi on küll fakt, et ta tõesti soovis oma elupäevi lõpetada, kuid samas soovis ta ümber lükata mõne väite, mis artiklis ilmusid ning teda väga haavasid.

“Esimene vale on see, et mu juuksed on põlenud. Need on kõik alles! Teine vale on see, et ma võlgades olen. Ei ole. Lugu oli nii, et mu kasutütrel oli mõned aastad tagasi kange tahtmine teha riidepood. Võttis isa käest laenu. Algul maksis kenasti, aga ühel hetkel ei suutnud enam maksta. Kuna ta oli FIE, siis oli tal tarvis mingeid andmeid näidata ja kandis meie maja oma firma nimele. Aasta möödudes kandis ta selle edasi oma elukaaslase nimele. Neist asjadest olin ma kõigist teadlik. Mis aga viimati tehti, sellest ei teadnud ei tütar ega ma ise. Teadsime, et maja on registrisse sattunud, aga mida me maal kogu aeg mõõtmas käiakse, ei teadnud me mitte. Maa tehti lõpuks kolmeks osaks – majaalune, metsamaa ja põllumaa. Meile ei rääkinud mitte keegi midagi.

Eelmisel aastal oli esimene oksjon. Sügisest saadik on olnud aga vaikus. Nüüd äkki tuleb mingi võõras naisterahvas õue, ütleb, et maja on oksjonil ja ta tuli vaatama. Järgmisel päeval helistati, et maja on samal päeval oksjonil ja müüdigi maha. 1100 euro eest. 1. juulil kästi välja kolida. Keegi appi ei tulnud, üksi ma olin seal. Tüdrukul oli muidugi häbi, aga mis sa teed.

Tol päeval käisin veel tööl ära, õhtul helistasin tüdrukule, et tuled sa koju? Ütles ainult, et tal pohhui. Kaks sõna. Ja siis oligi – võtsin niiduki kanistri kätte ja tõmbasin tuld. Oleme kurvad, aga mitte mingid joodikud ja võlgades, nagu kirjutati ja räägitakse.”

Saarte Hääle toimetus vabandab omalt poolt lehes ilmunud ebatäpsuste pärast.

Print Friendly, PDF & Email