Kalurid on hakanud paremat hinda saama (1)

Kalurid on hakanud paremat hinda saama

KEVADPÜÜK LÄBI: "Kiita ei saa ja laita ka ei tohi, ma olen sellega rahul, mis on," ütles äsja lõppenud räimehooaja kohta Nasva kalur Kaido Kannik. Foto: Raul Vinni

Räime püüti kevadhooajal Saare- ja Muhumaal rohkem kui eelmisel aastal, ehkki on ka erandeid. Tuulehaugi oli aga kõigil kasinalt.

“Mina olen rahul,” ütles Läätsa ranna kalur Jaan Põld lõppenud räimehooaja kohta, lisades, et kahju on püüki lõpetada, sest limiitigi on veel järel. Ainult kala enam ei tule. Oma paatkonna räimesaagiks hindas Põld ca 60 tonni, lisaks natuke tuulehaugi. Selle kogus ei olevat aga märkimisväärne.

Eelmisel nädalal, kui Põlluga vestlesime, käis tema veel merel kastmõrdu vaatamas, enamik kalureid oli oma püünised aga juba kuivale tõmmanud.

Ka Salme ja Läätsa sadamast merele käiv Eino Ruttu tunnistas, et räime oli rohkem kui läinud kevadel, kuid lisas, et üldistada ei tasu.

Nasva kalur Rein Kuusk ütleski, et tema paatkond sai tänavu räime vähem kui mullu. “Umbes neljandiku võrra,” täpsustas ta. Saak sõltub püügipiirkonnast. Kuuse ja tema neljamehelise paatkonna püügipiirkond ulatub Nasvalt Järveni.

Hind kompenseeris

Paatkonna kohta püüti umbes 75 tonni räime, mullu samal ajal saadi kokku sadakond tonni. Ka tuulehaugi saak oli tänavu kehv, kuid see oli vilets ka mullu. “Pole kogust veel kokku löönud, aga tilkus sedasi, vahel paarsada, vahel kolmsada kilo,” märkis Kuusk.

Tänavust kehvemat saaki kompenseeris kõrgem hind. “Räimel oli see hind ikka päris hea,” kiitis Kuusk. Hind ulatus 30 sendist 40 sendini kilo kohta.

“Meil pole eelmisel aastal nii kõrget hinda üldse olnudki kui sel aastal oli kõige madalam hind,” rääkis Kuusk, kinnitades, et rahaliselt jäädi plussi.

Ka Jaan Põld kinnitas, et räime on väärtustama hakatud. Hinnatõusu üheks põhjuseks pidas ta seda, et mullu vähendati limiiti ja tööstused olid sunnitud kala vähesuse tõttu hinda tõstma. Selle üle, et kalast lahtisaamisega oleks probleeme olnud, ei kurtnud ükski kalur, kellega Saarte Hääl vestles.

Jaan Põllul olevat hea koostöö eeskätt Läätsa kalatööstusega, Rein Kuusk sõnas, et nemad andsid kala peamiselt Saare Fishexpordile, väiksemaid koguseid võttis vastu ka Ösel Fish. Püügihooaja algul käidi ka mandrilt kala järel.

Nasvale, Saare Fishexporti saatsid oma räime ka Muhu kalurid. “Suur tänu neile, et nad on meie kalale ka Muhusse järele tulnud,” lausus Kallaste sadama kalur Tarmo Korv, mööndes, et kaluril endal on suuri koguseid sadamast ära viia raske. “See pole naljaasi, kui oled oma hommikuse meretöö ära teinud ja pead siis hakkama veel ise kala kuhugi vedama,” tõdes Korv.

Räimepüük läbi, ootab ees angerja- ja ahvenapüük. “Vanasti nimetati seda angerjapüügiks, nüüd angerjat eriti ei saa, aga vanast harjumusest paned ikka mõrrad vette,” ütles Jaan Põld, avaldades lootust, et ehk oma külale ikka kala saab.

Hüljestega kimpus

Nii nagu igal aastal, on kalurid nüüdki kimpus hüljeste ja kormoranidega. “Pool saaki saad sina ja poole hülged,” kirjeldas Jaan Põld olukorda tuulehaugidega. Tuulehaug tundub Põllu sõnul olevat hülge lemmikkala. “Hüljes on võrreldes eelmise aastaga puhta hull,” tunnistas Eino Ruttu, põhjendades seda sellega, et hüljeste arvukus on kontrolli alt väljas, sest neid ei kütita.

“Kui maal hakati rebaseid marutaudi vastu vaktsineerima, läks nende arvukus suureks, aga siis võttis kärntõbi neid maha. Ootame ammu, et meres ka mingi taud lahti pääseks, mis hülgeid võtaks,” kurjustas Ruttu.

Teine kaluri nuhtlus on kormoranid. Kuigi nende arvukust püütakse munade õlitamisega piirata, tunnistas Rein Kuusk, et kui nad mullu Abruka taga Kirjulaiul kormoranipesades mune õlitamas käisid, oli pesi, tänavu aga 1600.

Print Friendly, PDF & Email