Spetsialist: kopteri maandumisplats on ainuke võimalus (4)

Spetsialist: kopteri maandumisplats on ainuke võimalus

NII EI SAA: Selline on praegu võimalus tulla kopteriga Kuressaare haigla juurde. Foto: PERH

“Ilma helikopteri maandumisplatsita ei ole enamuses arenenud riikidest aktiivravihaigla tegutsemine mõeldav,” ütles Saarte Häälele  SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogia kliiniku juhataja  dr Andrus Remmelgas.

Viimasel ajal meedias kõlapinda leidnud Saaremaa haigla juurde kopteriplatsi rajamise teema leiab toetust ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogia kliiniku juhataja dr Remmelgase poolt. Tema näol on tegemist spetsialistiga, kelle juhtida olevas kliinikus töötab 598 inimest ja mille koosseisu kuulub ka erakorralise meditsiini keskus. Sama haigla linnaku juures on Eesti üks väheseid haigla juurde rajatud kopteri maandumisplatse ja sinna maanduvad ka Kuressaarest startivad meditsiiniabi teostavad kopterid.

“Maandumisplatsi olemasolu tagab vajadusel patsientide tunduvalt kiirema liikumise kõrgemasse ravietappi või vajalike erialaspetsialistide saabumise haiglasse,” toob Remmelgas lühidalt välja kopteri maandumisplatsi vajalikkuse ning toonitab, et eriti oluline on see just saartel. Hiiumaal on kopteriplats olemas, kuid ametnike hinnangul on Kuressaare teises olukorras, kuna aastast 2015 peaks siin (Kuressaare lennuväljal – toim) olema alaline kopter koos vastava baasiga. Seevastu Kärdlasse jääb kopter lendama mandrilt.

Remmelgase hinnangul peaks kopteriplatsi olemasolu haiglate juures olema elementaarne ja seadusega nõutav. “Eestis oleks aeg helikopteri maandumisplatsi olemasolu lisada haiglaliikide nõuetesse ning tagada nende ehituse rahastus,” avaldab ta oma seisukoha.
Pärast artiklit, milles Kuressaare linnakodanik Enn Rettau ja haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu platsi vajalikkusest rääkisid, tõusis mitmel pool aruteluks see, miks peaks ehitama haigla juurde kopteriplatsi ning miks peaks kopter sel juhul tõusma lennuväljalt, maanduma haigla juures ja alles siis lendama Tallinna, kui samas saaks patsiendi mõne minutiga viia lennuväljale ka autotranspordiga.
“See tähendab suurt ajavõitu patsiendi kasuks,” kinnitab Remmelgas. Ta toob näite, et paljudel juhtudel on vaja patsient enne kopterisõitu veel üle vaadata. See tähendab, et lennuväljale sõiduga on hõivatud terve kiirabi ning samal ajal väheneb teiste väljakutsete teenindamise võimalikkus. “Haigla juures maandudes on võimalik kõike seda palju operatiivsemalt teha,” räägib Eesti selle ala tippspetsialist.

Remmelgas toetab ideed rajada maandumisplats haigla katusele, kuid möönab, et see nõuaks arvatavasti liigsuuri investeeringuid. “Arvestades lendude hulka, saaks hakkama ka haigla vahetusse lähedusse rajatud platsiga.”

Kuressaare haigla juurde kopteriplatsi rajamise hinnaks märgitud summa ulatub 35 000 kanti.“Kindlasti on see väikehaigla jaoks suur raha ja seda ravikulude arvelt võtta ei oleks õige,” arvab Remmelgas.

SPETSIALIST 

Dr Andrus Remmelgase juhtimise alla kuulub ka lennutransporti teostav SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla reanimobiiliosakond. Selle meditsiinipersonalil on pikaajalised kogemused ja ta on läbinud spetsiaalsed haigete lennutranspordi alased koolitused. Lisaks on personal Soomes läbinud kohustusliku koolituse helikopterilennu ohutuse alal.

2011. aastal tegi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla reanimobiilibrigaad 130 meditsiinilendu (sellest 97 helikopteriga ja 33 lennukiga) ning transporditi 144 patsienti.

Lisaks sellele tegi Tallinna Lastehaigla reanimobiilibrigaad 25 lendu, transportides kõrgema etapi arstiabi vajavaid lapsi.

Print Friendly, PDF & Email