Paljajalu õuemurul, mitut moodi “Saaremaa valssi” laulmas

Paljajalu õuemurul, mitut moodi "Saaremaa valssi" laulmas

FÄNNIDE KESKEL: Prouad Loreida (vasakul) ja Pille Contralt autogrammi nõutamas. Publiku arvates oli kirjamees lahe ja vahetu ning kokkusaamine temaga mõnus. Foto: Rita Loel

“Kelle või mille vastu te olete, et teil selline nimi on?” uurisid saarlased läinud nädala neljapäeva õhtul Kuressaares Aavikute majamuuseumi õuel Võrumaa kandi Urvaste mehelt Margus Konnulalt, kirjanikunimega Contralt.

Selgus, et päris “vastast” Contrast siiski ei ole, kuigi nii naljaga pooleks (oh, kes küll ütleb, millal see mees tõsiselt räägib, millal mõne vimka viskab!) võis ta ju märkida, et on kõigile ja kõigele vastu, lõppkokkuvõttes kõigi ja kõige poolt. Sestap sai ka Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti kergendatult hingata – revolutsiooniks ega muud moodi vastuhakuks ei läinud. Ennekõike tuleb värsisepa kunstnikunimi ju tema perenimest ning on mehel juba sellest ajast, mil ta endas luulesoone avastas – Contra oli siis 15.

Küll aga kuulasid kirjandussõbrad enam kui tunni kestel Contra luuletusi ja laule. Ikka Võrumaa mehe enda esituses, ikka võru keeles.
“Eks ma püüan ka aru saada, kui see teie mees seal kergejõustikuülekannetes (Contra pidas silmas saarlasest endist kümnevõistlejat Madis Kallast, kes viimasel ajal spordireporteri tööd teinud.) Saaremaa “ö”-d räägib,” muheles ta.
Aga laulud, tõsi küll, olid “tuntud viisidele”, ning ainuüksi “Saaremaa valss” kanti kirjamehe poolt ette kolmes versioonis, ühes oli näiteks juttu juustust, teises karudest, aga muidugi ikka ka linalakk-neiust.

Luuletusi oli mehel kaasas kilekotitäis, kõik kenasti A4 paberitel. Ning nende juurde käisid muhedad jutud.
Muide, et oldi just keeleuuendaja Johannes Aaviku õuemurul (Contra lausa paljajalu), tuli jutuks ka viimane president Toomas Hendrik Ilvese korraldatud uudissõnade võistlus. Contra uuris küll õuemurul, küll toolidel istuvatelt inimestelt, kas neile meeldib rohkem sõna “taristu” või “infrastruktuur”. Selgus, et esimene on rohkem omaks võetud. “Aga mina pakkusin “kolmanda sektori” asemele “sädesektor”,” jutustas Contra enda osalemisest võistlusel. Kirjamehe sõnul jäi sõelale “vabasektor”, kuid eks aeg näita, millised sõnad keeles oma koha leiavad. “”Toimija” näiteks peaks tähendama organismi, mis paneb asju käima, on selline puhas soomekeelne laen,” rääkis kirjanik.

Ehkki Contra loomingut on palju avaldatud, märkis mees muhedalt, et vaevalt tast midagi suuremat oleks saanud, kui ta esimene raamat poleks olnud nii “väike, odav ja jube”. Nimelt oli tal noorena idee anda oma luuletused välja “oma kulu ja kirjadega”. Igal juhul need raamatud, mis läinud neljapäeval Contra kotist saarlaste rõõmuks (endale lunastada ja kirjamehelt ka sinna autogramm saada) välja tulid, küll jubedad välja ei näinud.

Print Friendly, PDF & Email