Eesti saarte folklooripäevad – kodune ja armas üritus kõigile

Läinud nädalavahetusel toimusid Manijal kaheksandad Eesti saarte folklooripäevad, mille teema oli “Vanad seltskonnatantsud – ehe pärimus ja kogukonna traditsioon”.

Üritus sai alguse reede õhtul tantsude õpitoaga, mida juhendasid Järsumäe Raina ja Reena Kihnust. Laupäeval oli võimalik kuulata Eesti Rahva muuseumi juhtivteaduri Kristel Rattuse loengut esivanemate elustiili sarnasustest ja erinevustest Eesti väikesaartel. Folklorist Ingrid Rüütel aga rääkis ja näitas tantsimise tavasid Kihnus. Avatud oli näitus “Kihnu naestõ tänävetalinõ tüe sii- ning sialpuõl merd”.

Palju lapsi ja noori

“Eriti tore, et oli küllaltki palju lapsi ja esinenud kollektiivide puhul oli näha, et sinna oli noori inimesi juurde tulnud,” rääkis tänavust festivali igati kordaläinuks pidanud Laine Tarvis, kelle eestvedamisel hakati 1996. aastal Eesti saartel igal aastal korraldama Eesti saarte maanaiste kokkutulekuid, mis alates 2003. aastast muutusid Eesti saarte folklooripäevadeks.
Tarvist vaimustas enda sõnul see, et Kihnus näiteks olevat toimunud laste pärimuspäevad. Samuti tõstis Tarvis esile Vormsi lasteaeda ning seda, kuidas seal õpetatakse pärimuskultuuri.

“See on niivõrd ehtne saare inimese kasvatamine, et seda tasuks minna kindlasti Vormsile vaatama,” rääkis Tarvis.
Samuti oli tema sõnul tõeliselt vahva, et seekord osales ettevõtmises ka Anseküla ansambel Ammuker, mis koondab erinevate põlvkondade esindajaid.
Muhu Hellamaa külakeskuse naiste tantsurühma Käekoatsad juhendaja Meeli Oidekivi ütles, et nemad on püüdnud osaleda igal aastal. “See on tore kodune üritus,” leidis ettevõtmise vaba õhkkonda hindav naine. “Huvitav on näha nii teisi saari kui ka nende elanike tegemisi ja seda, kuidas teised saared välja näevad,” lausus Oidekivi, lisades, et muhulased, kes esitasid mitu tantsu, jäid kõik rahule.

Meri lahutab ja ühendab

Anseküla regilauluansambli Ammuker juhendaja Mari Lepik, kes festivalil osales esimest korda, pidas samuti põnevaks kohtumist teiste saarte esindajatega – nii saab kuulda, mida ja kuidas nemad teevad.
“Saarerahvas oli ülimalt külalislahke ning tekitas kohe tahtmise neid endale vastu külla kutsuda,” lausus Lepik.
Festivalil laulnud ja ringmänge teinud Ammukeri reisi toetas Salme vald.
Ka folklooripäevadel samuti esmakordselt osalenud Kõinastu saarevaht Mariliis Pae pidas üritust väga vahvaks. “Vaadates just folkloori ja pärimuse poole pealt oli tore, et kokku oli tulnud eri vanuses inimesi, lastest vanadeni, ja kõigile jagus tegevust,” rääkis Pae. “Meri lahutab meid, kes me erinevatel saartel elame, samas aga liidab meid.”

Saarte folklooripäevad on saarte elanikke siduvad, saarte pärimuskultuuri väärtustavad ja arendavad üritused, mille põhimõtteks on ikka olnud Eesti saarte pärimuskultuuri otsimine, arendamine ja näitamine.
Folklooripäevad on toimunud 2003. aastal Saaremaal Mustjalas, 2004. a Muhus, 2005. a Hiiumaal, 2006. a Vormsil, 2007. a Abrukal, 2010. a Ruhnus, 2011. a Pranglil.

Tänavu leidsid folklooripäevad esimest korda aset koos Eesti Saarte Kogu üldkoguga. Tuleval aastal toimub üritus Aegnal.
Ingrid Rüütli ettepanekul nimetatakse folklooripäevad ümber Saarte pärimuspäevadeks.

Print Friendly, PDF & Email