Turvaline nagu Šveits (4)

Šveits on maailmas tuntud kui üks turvalisemaid riike, mis suudab kriisiolukordades kiiresti reageerida, ja mitte ainult oma riigis, vaid üle maailma. Et tutvuda Šveitsi hästi toimivate kriisikomisjonide töökorralduse, tegevuse ja varustusega ning koostöö jätkuks luua otsekontaktid maakonna tasandil, külastasid Saaremaa territoriaalse kriisikomisjoni liikmed 4.–6. juunini Schaffhauseni ja St. Galleni kantonit.

Visiidi programmi panid kokku Šveitsi kantonite (maakondade) juhtivad ametnikud ja meie Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora. Visiit oli korraldatud väga kõrgel tasemel, mille käigus kohtusime mõlema kantoni julgeoleku- ja rahandusministriga ning kriisikomisjonide juhtidega. Sisutihedate esitluste ja arutelude järel avaldati valmisolekut edaspidiseks koostööks maakondlikul tasandil.

Raha ei ole alati tähtsaim

Millele on siis Šveitsi riigi julgeolek ja kodanike turvalisus üles ehitatud? Enamasti arvatakse, et selleks on Šveitsi riigi suur rahakott. Visiidi jooksul ja nähtu põhjal tõdesime, et alati ei ole vaja palju raha, vaid kõige olulisem on kodanike oma soov ennast eelkõige ise kaitsta.
Kodanike esmase kaitse saab korraldada lihtsate vahenditega, harjutades erinevate struktuuridega koostööd, näiteks tegutsemist (imiteeritavates) kriisisituatsioonides, ning selliste teadmiste taustal oma elukeskkonnas ennast turvaliselt tunda.

Lokaalsed hädajuhtumid lahendatakse reeglina kohapeal. Väga palju on hädaolukordade lahendamisel abiks vabatahtlikest koosnevad päästesalgad. Koostatud on põhjalikud tegevuskavad, kus on ära märgitud erinevate olukordade lahendamiseks vajalikud vahendid ja saada olev inimressurss.
Suurt tähelepanu pööratakse koostööle ja praktilisele harjutamisele, kuna igaüks peab teadma, mida ta kriisiolukorras teeb.

Vabatahtlikku panustamisse on haaratud kõik meessoost kodanikud alates täiskasvanuks saanuist kuni 45. eluaastani. Noormehed peavad läbima kohustusliku ajateenistuse. Kui neil ei ole millegipärast võimalik seda teha, tuleb osaleda tsiviilkaitse väljaõppes. Kes tsiviilkaitses osaleda ei saa, maksab nende aastate jooksul rohkem tulumaksu. Seega panustavad riigi turvalisusse kõik noormehed, kas siis otseselt tegevteenistuses, vabatahtlikuna tegutsedes või kõrgemat tulumaksu makstes.

Esimene praktiline õppus toimub oktoobris

Vaba tahe oma kodu kaitsta tuleb kodanikelt, riik toetab neid vahendite ja väljaõppega.
Tsiviilkaitse väga hea ja professionaalne tase oli meie delegatsiooni liikmetele üllatav. Kord aastas läbivad kõik tsiviilkaitse vabatahtlikud kahenädalase treeninglaagri, et lihvida eelnevaid teadmisi ja harjutada koostööd. Siinkohal tulid meelde president Lennart Meri sõnad, et julgeolekus ei ole ülalpeetavaid.

Meeldejääv oli kindlasti St. Galleni õppekeskuse külastus, kus meile näidati praktilisi tegevuskavasid erinevate kriisiolukordade lahendamiseks. Kui piirkonnas tekib kriisi- või hädaolukord, ei hakata arutama, kuidas käituda olukorra lahendamiseks, vaid üksuste juhid juba teavad, mida teha, ning koordineeritud juhiste põhjal käivitub päästeoperatsioon kiiresti. Riigi poliitiline võim sekkub ainult väga suurte kriiside korral, näiteks kui on vaja kasutada sõjaväe abi või abistada piirkondi väljaspool oma riiki.

Saaremaa territoriaalne kriisikomisjon moodustati eesmärgiga töötada välja tegutsemisskeemid erinevate kriisi- ja hädaolukordade korral ning nende olukordade lahendamiseks Saaremaal. Suuremat tähelepanu hakkame tulevikus pöörama vabatahtlike väljaõppele, sest kodanik on kodanikule kõige lähemal ja saab alati kiiresti reageerida. Selleks on vaja head tahet, algatusvõimet ja koostöövalmidust.
Kindlasti peab vabatahtlik teadma, kuidas abi anda ja millised on meie koostegutsemise võimalused. Koostöös maakonna päästespetsialistidega analüüsime võimalikke hädaolukordi, koondame andmed ja täpsustame ressursside olemasolu ning harjutame valmisolekut hädaolukordades toimetulekuks.

Oluline on toetada ja teha koostööd ka kohalike omavalitsuste kriisikomisjonidega. Esimene praktiline õppus toimub meil oktoobri alguses, kuid sellest anname täpsemalt teada, kui praktiline tegevuskava on valmis saanud.
Šveitsi visiidil osalesid päästeteenistuse esindajaina Margus Lindmäe ja Sulev Kallavus ning Kaitseliidust Kristjan Moora ja Toomas Kask. Delegatsiooni juhtis maavanem Kaido Kaasik.

Kaido Kaasik
Saare maavanem