Uued nõuded spaasid ei hirmuta (4)

KÕIK ON HÄSTI: Grand Rose'i spaad sügisel jõustuvad karmimad nõuded ei mõjuta. Sellest annab tunnistust ka roosispaa leti taga seisva Urmas Pildi muigel suu. Foto: Tõnu Veldre

Sügisel muutuvad nõuded majutusettevõtetele karmimaks, muuhulgas reguleeritakse esmakordselt ka spaateenuseid pakkuvate majutusettevõtete tegevust.

Edaspidi tohivad sõna “spaa” oma nimes kasutada vaid need majutusettevõtted, mis pakuvad vähemalt kahte erinevat massaažiteenust, kahte erinevat veeprotseduuri või basseini kasutamise võimalust, vähemalt kuuekohalist sauna ja kahte iluteenust, mille alla ei käi saunateenus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Martin Miido sõnul on spaateenuste pakkumine majutusettevõtetes seni olnud õiguslikult reguleerimata, kuid reguleerimine on vajalik eelkõige Eesti kuurort- ja taastusravi traditsioone ning tarbijate ootusi arvestades.

Järeleandmisi endale ei luba

Grand Rose’i spaahotelli müügi- ja teenindusjuhi Mario Sau sõnul nimetatud muudatused neid ei mõjuta. “Meil on juba täna olemas kümneid erinevaid massaažiteenuseid ja veeprotseduure, samuti neli sauna, suur bassein ja mitmeid erinevaid väiksemaid,” selgitas ta, lisades, et olemas on ka laia teenustevalikuga ilusalong. Säärane regulatsioon on tema hinnangul aga igati vajalik. “Selline nõuete reguleerimine on kindlasti vajalik, kuna see muudab kliendi jaoks selgemaks, milliseid teenuseid pakutakse,” leidis Mario Sau.

Georg Otsa spaa (GOSPA) turundus- ja müügijuhi Anneli Kikkase sõnul on GOSPA olnud nn wellness-spaade lipulaev Eestis 2004. aastast. “Well-ness ehk heaoluspaa kontseptsioon eeldab väga kõrget kvaliteeti ja teenindustaset, personaalset teenindamist, mitmekesist spaateenuste valikut ja orienteeritust vastavatele sihtrühmadele,” selgitas ta. Kikkase sõnul on see kirjeldus välja toodud ka Eesti spaaliidu kokkupandud nõuetes, mis omakorda tähendab, et spaa nimetusega peab tõepoolest olema tagatud teenuste mitmekesisus ja tase.

GOSPA teenuste valik ei vaja nende turundus- ja müügijuhi sõnul kindlasti uute nõuete tõttu uuendamist. “Tegeleme pidevalt tootearendusega ning jälgime oma teenuste ja teeninduse taset järjepidevalt,” kinnitas Anneli Kikkas, lisades, et sellega tagavad nad klientidele tunde, mille pärast ikka ja jälle tahetakse GOSPA-sse tagasi tulla. “Kvaliteedis me endale järeleandmist ei luba,” märkis ta.

Samas on ka Anneli Kikkas seda meelt, et spaa nimetuse kasutamine vajas kindlasti juba pikemat aega reguleerimist just selguse mõttes. “Ilmselt võib kliente segadusse ajada, kui nad lähevad n-ö spaasse ja leiavad sealt vaid ühe mullivanni ning saunavõimaluse ainult siis, kui majutajal sellega parasjagu aega tegeleda on,” leidis ta, et selge eristumise mõttes on see oluline otsus.

Suurem tähelepanu ka ohutusel

Senisest enam pööratakse uues määruses tähelepanu majutusettevõtetes peatuvate külaliste ohutuse tagamisele. Ühe uuendusena peab tulevikus kodumajutuses ja külaliskorteris, milles on kuni 10 voodikohta, alates 1. septembrist olema igas majutusruumis autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ning majutusettevõttes vähemalt üks 6 kg tulekustutusaine massiga esmane tulekustutusvahend.
Praegu kehtivate nõuete kohaselt piisab elamus tegutseva kodumajutuse ja külaliskorteri puhul anduri olemasolust ühes ruumis kogu elamu peale.

Senised nõuded majutusettevõtetele on muutumatuina kehtinud 2005. aastast. Eelnõu väljatöötamisel osalesid Eesti hotellide ja restoranide liit, Eesti turismifirmade liit, päästeamet, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Kämping-Karavan ja Eesti Spa Liit.