Läinud nädala lõpul avaldas statistikaamet mullused keskmised brutokuupalgad maakonniti ning võrreldes teiste maakondadega oli saarlaste palgakasv üks väiksemaid.
Saare maakonnas kasvas keskmine brutokuupalk aastaga 3,9 protsenti ehk 672 euroni. Saaremaa sõsarsaarel Hiiumaal oli palgakasv aga tunduvalt suurem – 8,1%, tõustes aasta varasemaga võrreldes 680 euroni. Suurim oli aastane kasv Rapla maakonnas, kus palganumber muutus 11,1% võrra ehk keskmine palk tõusis 662 euroni, ning suhteliselt suur oli kasv ka Valga maakonnas – 9,4 protsenti, mis kergitas keskmise brutosissetuleku 650 euro peale.
Tallinnas kerkis mullune keskmine brutokuupalk aastaga 7,3 protsenti ehk 967 euroni. Harju maakonnas oli keskmine brutokuupalk mullu 948 eurot, tõustes aastaga seitse protsenti.
Eesti arvestuses oli keskmine brutokuupalk 2011. aastal 839 eurot ja tõusis varasema aastaga võrreldes 5,9 protsenti. Keskmine brutotunnipalk oli aga 5,04 eurot ja tõusis varasema aastaga võrreldes 5,4 protsenti.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli mullu 1137 eurot ja tunnis 7,55 eurot. 2010. aastaga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 5,8 protsenti ja tunnis 4,6 protsenti.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel alates 1992. aastast. 2011. aastal oli valimis 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on ameti andmeil taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutopalk maakonniti
Keskmine palk, eurodes Aastane muutus, protsentides
Harju 948 7
Hiiu 680 8,1
Ida-Viru 678 2,7
Jõgeva 660 6,8
Järva 648 3,6
Lääne 683 4,2
Lääne-Viru 674 4
Põlva 667 6,7
Pärnu 692 -0,3
Rapla 662 11,1
Saare 672 3,9
Tartu 807 4,6
Valga 650 9,4
Viljandi 641 0,5
Võru 650 3,5
Allikas: statistikaamet
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kui palju maksab Saaremaal muru niitja ja võsa lõikaja 1 tööpäev?
Kui palju saab Saaremaal poemüüja (mitte poe müüja) palka? Pigem saab ta pidevalt malka (varastatud kaup tulev kinni maksta), kui palka.
Kummast siin kirjutises ikkagi jutt on – kas “Saarlaste keskmine palk oli 672 eurot” või “Saaremaa ettevõtete keskmine palk oli 672 eurot”?
Toon sama näite, mis eelmine kord – Kas TÜ Oma Saarele kuuluva Hiiu Nädala peatoimetaja Urmas Lauri palk mõjutas numbrit 672 või 680?
Kas pohma hakkab juba haihtuma, või on ikka veel sant olemine?
Mida mötlevad need tööd rügavad müüjad kaubanduses, keskmine palk ligemale 600 EUR ?? Seda nad ei näe ka unes, kahjuks vist mitte sagedasti!!!!
kas keegi teab kedagi,kes teab kedagi,kes saab saarlase keskmist palka 672.-eurot?
Nagu ma eelpool juba korra viitasin – mujal resideeruvate “kaubanduskettide” arvestus ei kajastu “Saaremaa” all.
Kahjuks ei saa sellest aru Saart Hääl ega idioodist IRLi kommator “kaastundlik”
PS. ei tunne kaasa idioodile!
Kuidas tervis on, kas pohmakas hakkab juba järele andma? Sinu Elina.
kust need arvud vöetakse rumalus täiesti ju
Miss kuradi palgast te sii räägite, mujal euroliidus on toimetulekutoetused ka suuremad. Nii-et räägime ikka keskmisest abirahast mitte palgast.
miinus maksud, kätte nats üle 400 euri-no ela ja ole..
Bruto 672, see on umbes 536 kätte. Pangas näiteks alla 500 kuupalgaga vist laenujutule ei võetagi?