Maestro Pauls tõi Kuressaare suveõhtusse Odessa hõngu (Galerii!)

Maestro Pauls tõi Kuressaare suveõhtusse Odessa hõngu

VÄÄRT INSTRUMENT: Estonia tiibklaver väärib maestro Raimonds Paulsilt kiidusõnu. Foto: Sander Ilvest

Reede õhtupoolikuga Kuressaares võivad rahule jääda ka ilmakuulsast suvituslinnast kohale sõitnud odessiidid. On soe, päike paistab ja kohe-kohe algab kuursaali juures kõlakojas legendaarse helilooja Raimonds Paulsi kontsert, mis pühendatud just Odessale.

Sellest, et publikut on siia kogunenud nii lähemalt kui kaugemalt, annab tunnistust kõrvu eesti keelega kõlavad vene, läti ja soome keel. Üksjagu on kuulajaskonna seas külalisi Odessast, kes saabusid Eestisse rahvadiplomaatia ettevõtmise “Ülemaailmne odessiitide klubi esitleb: Odessa sõidab Tallinna” raames.
“Täna on meil siin fantastilises kohas ajalooline õhtu,” kuulutab konferansjee rollis üles astuv Eduard Toman. “See vahva ja võimas üritus “Odessa sõidab Tallinna” näitab, et sidemete loomiseks ei pea tegema poliitikat – inimesi ühendab kultuur.”

Kiitus Estonia klaverile

“Ja nüüd: mees, kelle ees ma kummardan, fantastiline inimene, elav legend, maestro Raimonds Pauls!” hüüab Eduard Toman.
Kui hallipäine Pauls lavale astub, tõuseb publik püsti, et 76-aastasele maestrole lugupidamist avaldada.
Kuulsamaid lätlasi võtab istet läikivmusta Estonia tiibklaveri taga ja autorikontsert “Odessa mälestused”, kus kõlab Odessa kuulsa kirjaniku Isaak Babeli ja vene poeedi Jevgeni Jevtušenko sõnadele loodud muusika, võib alata.

“Odessa, see oled sina, kes mulle jõu andis,” laulab Kuressaare Lätis asuvast sõpruslinnast Talsist pärit Intars Busulis üht refrääni Paulsi muusikalist “Odessa, see maagiline linn”. Teine solist, lauljanna Aija Andrejeva on samuti lätlanna.
“Hea klaver,” kiidab vanameister Pauls Estonia kaubamärki kandvat instrumenti. “Sellel saab juba üht-teist mängida.”
Maestro esitatud popurrii, kus kõlavad muidugi mõista “Miljon helepunast roosi” ja “Vernissaaž”, kutsub esile publiku tulise aplausi (“Tahan või ei taha – rahvas nõuab neid laule,” tõdeb Pauls hiljem, pärast kontserti).

Publik vaimustub Veskist

Kui kontserdi erikülaline Anne Veski lavale astub, tervitab kuulajaskond teda kärarikkalt. Et Veski oskab publiku kaasa elama panna, näeb juba esimese loo esimestest taktidest.
“See on esimene Raimonds Paulsi laul, mida ma raadiost kuulsin,” teatab Veski ja peagi ümiseb nii mõnigi publiku seast kaasa: “See on kui võlur kaugelt maalt…”
Veel paar lugu Veskilt (“Nii vähe lauliski?” imestab üks ilmselgelt pettunud kuulajanna.) ning ongi aeg lillede ja kingituste üleandmiseks-vastuvõtmiseks ja hüvastijätusõnadeks.

“Mis väsinud?” hüüatab vanameister Saarte Hääle küsimuse peale, kui on saanud kõlakoja kõrvale püstitatud telgis pärast esinemist pisut hinge tõmmata. “Käed on tõesti pisut väsinud,” tunnistab ta.
Maestro kinnitab, et on oma Kuressaare-kontserdiga rahul.
“Kõige rohkem meeldis see, et inimesed kuulasid,“ lausub Pauls. “Selliste laulude puhul on vaja natukeseks maha istuda, kuulata ja mõelda, sest see ei ole kommerets, ei ole tavaline popmuusika – neil tekstidel, sellel luulel on sügavam sisu.”

“Tore oli näha, kuidas publik muusikat nautis,” tunnistab Anne Veski kontserdi järel. “Need, kes vene keelt mõistavad, said kindlasti aru, et see muusika, need laulutekstid, mis siin täna esitati, on midagi väga head.”
Veski kinnitab, et koostööd ta Paulsiga enne teinud ei ole, kohtunud aga küll – ligi kolmkümmend aastat tagasi Jurmalas. “Tema esines, mina esinesin, aga koos me seda ei teinud,” räägib Veski.
“Me Anne Veskiga teadsime teineteist, aga kuidagi juhtus nii, et ikka töötasin ma sel ajal teiste eesti lauljatega,” tõdeb ka Raimonds Pauls.

Print Friendly, PDF & Email