Kuressaares tõuseb veehind augustis (6)

Kuressaares tõuseb veehind augustis

UUENDAMINE: Ühe suurema objektina veevärginduse arengus on valminud ka Kullimäe reoveepuhasti. Foto: Egon Ligi

Kolm aastat muutumatuna püsinud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind tõuseb Kuressaares ja linna lähiümbruses selle aasta augustist.

AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige Ain Saaremäel ütles Saarte Häälele, et peale Kuressaare linna muutub veehind ka Kaarma valla asumites, mis asuvad ümber linna – Lahekülas, Sikassaares, Upal ja Kudjapel. Saaremäel vabandas, et pole jõudnud veel hinnatõusuprotsenti välja arvutada, kuna kooskõlastus konkurentsiametist alles laekus.
Hinnatõusuprotsent on Ain Saaremäeli sõnul igal pool erinev. “Sellist asja, et tõstame kõigil hindasid kindla protsendi võrra, kindlasti ei toimu, sest kõik hinnad pidime konkurentsiametile eraldi esitama ja nemad neid ka eraldi vaatasid,” selgitas ta.

Hind muutub nn Kuressaare piirkonnas veevärgi juhatuse liikme sõnul 1. augustist. Põhjus, miks hinda kergitada tuli, on Ain Saaremäeli sõnul peaasjalikult see, et 2009. aasta juulist, mil hind viimati tõusis, on see püsinud muutumatuna.
“Kui vaadata, mis selle kolme aasta jooksul on üldiselt igasuguste hindadega toimunud, siis on meie sisendihinnad selle aja jooksul kõvasti tõusnud,” tõdes ta. Teine aspekt on tema sõnul see, et viimaste aastate jooksul on tehtud mitmeid investeeringuid.

Mõneti on veevärgi juhatuse liikme sõnul uus ka see, et kui praegu kehtib veel hinnakujundus, mille sees on ka abonenttasu, siis uues hinnakujunduses seda enam ei ole.

 

KOMMENTAAR: Kingitud hobuse suu

Aivar Sõrm
AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige

Hinnatõus on nagu loodusõnnetus, keegi seda ei igatse, ometi ei ole sellest kole sageli lihtsalt pääsu.
Nii on ka eelseisva joogi- ja reovee tariifide tõstmisega, mille tagamaad peituvad ajaloos ning muutunud suhtumises nii loodusvarade kasutamisse kui ka keskkonna reostamisse.
Maakonna veemajanduse taristu on sellisel kujul välja ehitatud poole sajandi vältel
ja laias laastus võis nentida, et maal olid süsteemid üsna kokkukukkumise äärel,
linnas aga lahendused poolikud ja sageli suht küsitava lõpptulemusega. Ehk siis – asjade areng kulges suht omapäi ja selles mõttes peost pihku, et vee- ega kanalisatsiooniteenuse hind ei ole kunagi sisaldanud vajadust aastakümnete pärast kogu süsteem täielikult välja vahetada.

Mis ehitamine tänapäeval maksab, teab enam-vähem igaüks ja selles mõttes kukkusid euroliidu veemajanduse abirahad meile sülle nagu taevamanna, vastasel juhul oleksime varsti seisnud lõhkise toru ees, omamata raha selle lappimiseks, rääkimata trasside väljavahetamisest.
Maakonna veemajanduse korrastamiseks ja arendamiseks on viimasel kümnendil kulutatud ca 35 miljonit eurot (vanas vääringus üle 500 miljoni krooni), mis on läbi ajaloo vist oma suuruselt üldse teisel kohal siinkandis peale praami- ja sadamamajandust. 90% sellest rahast on kingitus ja 10% vältimatu omafinantseering, millest väiksem osa on taskupõhjadest kokku kraabitud ja suurem ports võetud oraste peale laenuna.

Sundus hinnatõusuks tulenebki osaliselt vajadusest võetud kohustused tulevikus ära klattida, lisaks ei lähe Veevärgist mööda igapäevased hinnatõusud, olgu selleks siis kütus, elekter või ressursimaksud. Tariifide hüpe tundub ehmatav, ometi piirdub see tegelikult suuresti vaid kümnendikuga n-ö kingitud hobuse tegelikust väärtusest ja selle edasiste ülalpidamiskulude katmisest. Selles mõttes võimaldas euroabi meil paari aastakümne perspektiivis olulisemad probleemid ära lahendada, veeretades seejuures olulise osa kulusid hoopis kellegi teise kraesse.
Omaette küsimus on see, et ka tulevikus ei maksa me tarbijatena päris teenuse täishinda ja kaugemas tulevikus võime jälle seista eilse dilemma ees, kust võtta raha amortiseerunud veevärginduse uuendamiseks. Praegu on lootus, et ehk on lähiaastatel veehinnaga vähemalt mõneks ajaks rahu majas, vaatamata terendavale elektrihinna hüppele ja jätkuvale kulurallile.

Kokkuvõttes nendiks, et majandusseadused kehtivad sõltumata sellest, milline on parajasti koalitsioon või kes istub hetkel vallavanema toolil. Rasked otsused, kui valusad nad ka ei oleks, tuleb millalgi paratamatult ära teha. Alternatiiviks veemajanduses oleks ju ainult tagasipöördumine keskaega põhimõttel vesi ämbriga tuppa ja solk pangega aknast välja.

Print Friendly, PDF & Email