Tudengid uurisid Saaremaa ettevõtete keskkonnateadlikkust

Tudengid uurisid Saaremaa ettevõtete keskkonnateadlikkust

VÄIKE LÕBUS ÕPETUS: Kolledži üliõpilased Maarja Randma ja Mari Pihel demonstreerisid projektist osavõtjaile ka seda, kuidas vana võimasinaga koorest võid teha. ELIS LIIVO

Läinud kuul Saaremaal toimunud Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi NordPlus toetatava projekti eesmärk on keskkonnateadlikkuse suurendamine turismi- ja puhkemajanduses.

Orissaare vallas Uueelu puhkemajas toimunud Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide võrgustikuprojekti TURID intensiivkursuse korraldaja oli võrgustiku uusim liige, TTÜ Kuressaare kolledž. Veebruarist aprillini jälgisid Norra, Rootsi, Soome ja Eesti kuue kõrgkooli tudengid videoloenguid turismi seostest kliimamuutustega, säästvast tarbimiskäitumisest ja säästvast juhtimisest. Koduse eeltööna analüüsisid üliõpilased kahe kodumaise turismifirma tegevust keskkonnasäästlikkuse vaatenurgast ja tutvustasid oma analüüsi Saaremaal.

Üliõpilased külastasid Saaremaa muuseumi, Kuressaare jahisadamat, Arensburgi hotelli ja Veski trahterit, Georg Ots Spa hotelli, KuKuu restorani ning GoodKaarma seebitalu.

Erinevate maade tudengitest koosnevad rühmad intervjueerisid asutuste esindajaid, et selgitada välja, kas ettevõttel on turismitooteid või -teenuseid, mis on seotud keskkonnasäästlikkuse või selle edendamisega. Kas ja kuidas need tooted või teenused aitavad väärtustada ettevõtte keskkonnateadlikkust, kas asutuse tegevuses on tajutav sotsiaalne vastutus ning kas on osaletud mõnes keskkonnaprojektis. Intervjuude ja varem internetis kogutud info põhjal valmisid analüüsivad ettekanded, mille tekst saadeti ka osalenud ettevõtetele.

Tudengite töödes oli nooruslikku maksimalismi – näiteks soovitati rohkem kasutada päikese- ja tuuleenergiat, viia Saaremaa muuseum linnusest ära teistesse ruumidesse, et vältida suuri kütte- ja elektrikulusid. Tugevustena toodi välja kohaliku tooraine kasutamist, kütte- ja valgustussüsteemi säästlikumaks muutmist ja pakendite taaskasutamist. Nõrkuseks peeti aga ettevõtete liigset keskendumist üksnes majandusnäitajatele ja säästmisele majanduslikus, mitte keskkonnasäästlikus mõttes.

Rohkem võiksid kohalikud ettevõtted tudengite arvates pakkuda kohalikke mahetooteid, mida näiteks Põhjamaade turist väga hinnata oskab. Vaatamata tihedatele tööpäevadele, mil Eesti tudengitel tuli imetleda skandinaavlaste töö- ja keskendumisvõimet, kui 7 tundi järjest analüüsiti külastatud ettevõtte tegevust ja koostati ettekannet, matkati ka Koigi rabas, külastati Kaali järve, Mihkel Ranna dendraariumi ja Koplimäe mahetalu.

Projektis osalenud Kuressaare kolledži tudengi Maarja Randma arvates andis TURID-i projekt väga õpetliku ja põneva kogemuse. Selgus, et rakendada oli vaja kõike, mida seni kolledžis õpitud, alates turismi- ja toitlustuse ainetest ning keskkonnakaitsest inglise ja soome keeleni välja. Tundus, et Põhjamaade tudengite tugevus oli töö teooriaga, meie puhul oli plussiks hea praktiline ettevalmistus.

Teiste maade tudengitega rääkides jäi meelde, et Põhjamaades on säästev eluviis väga oluline, sellest räägitakse ja seda propageeritakse palju, aga kas ka tulemuslikult? Tegelikkuses olid Eesti tudengid need, kes vannitoast või WC-st lahkudes enda järel tule kustutasid.

 

Riia Nelis,
projekti TURID koordinaator TTÜ Kuressaare kolledžis
riia.nelis@si.edu.ee

Print Friendly, PDF & Email