Ööriku nunnad kolisid Reomäele (Lisatud galerii!) (13)

Ööriku nunnad kolisid Reomäele

PÜHITSETUD: Ka kloostri avamisele tulnud rahvahulk sai metropoliidilt Stefanuse poolt korralikult püha veega pühitsetud, veevaagnat hoiab arhidiakon Justinus. Foto: Tõnu Veldre

Laupäeva hommikul pühitseti Reomäel Püha Eelkäija    skiita nunnakloostri hoone ja varem Orissaare vallas Öörikul elanud nunnad said endile päris uue ja oma kodu    vähemalt viiekümneks järgnevaks aastaks.

“Kui te teaksite, missuguses olukorras see maja siin Reomäel varem oli! Üheksa kuuga on siin toimunud väga suured muutused ja me oleme nüüd väga rahul,” märgib kloostri eestseisja ehk kloostriülem nunn Theofili rõõmsameelselt pärast hommikust jumalateenistust Reomäe kirikus, ise järjekordset õnnitlejat lillede eest tänades südamlikult kaelustades. Ja õnnitlejaid on tõepoolest palju. Näib, et kloostri avamine on suur pidupäev kõigile õigeusklikele.

“Me ei tulnud siia mugavuse pärast, vaid siin on meil natuke rohkem ruumi ja paremad võimalused tegutsemiseks, sest meil on siin maad ja metsa ning meil ei ole enam naaber otse kolme meetri kaugusel akna taga,” räägib Theofili.

Tõepoolest, Reomäe kiriku kõrval olev vana preestrimaja, mida vahepeal elamuna kasutati ja mis siis hulk aastaid tühja ja mahajäetuna seisis, on saanud sootuks uue näo. See on otse särama löödud.

Maja renoveeris Orissaare ehitusfirma Ores Ehitus OÜ. Ehitajad, tagasihoidlikud saare mehed, hoiduvad sel ajal, kui kogu see suur asjaosaliste ja õnnitlejate seltskond pärast hommikust jumalateenistust kirikuõuel kuuma kohvi rüüpab ja maitsvate suupistetega keha kinnitab, pisut eemale. “No jah, sai tehtud… Eks te näe, kuidas meie töö välja kukkunud on. Aga ega me ju üksi, meil oli abilisi ikka ka ja nunnad ise olid väga tugevasti abiks,” räägivad nad.

Pihtla vallaametnik Tiit Rettau on samuti rahul, sest sai ju jälle ühe mahajäetud maja korda. “Ja maja uute elanike vastu pole meil ka mitte midagi, nad on niivõrd toredad ja armsad inimesed, nendega on väga meeldiv asju ajada.”

Ka Tiit Aavik, EÕAK kirikuvalitsuse liige ja Reomäe koguduse pikaajaline esimees on seda meelt, et siinsele väikesele kogudusele, kus aastaringselt kirikuskäijaid pisut üle kümne, on see suur õnnistus, et nunnaklooster Reomäele kolis. “Kirikukompleksi korras hoidmine hakkas meile juba muret tekitama, sest külas on kiriku liikmeid vaid kaks peret, teised elavad kas kaugemal või on juba vanad ja viletsad. See, mis siin tehtud, on fantastiline!”

Maja pühitsetakse sisse

See, et Eestis ja Saaremaal on nüüd oma nunnaklooster, on    Eesti apostlik-õigeusu kiriku jaoks, aga ka kogu Eesti rahva ja Saaremaa jaoks suur õnnistus, märgib saarte ja Pärnu piiskop Aleksander.

“Nunnad on pühendanud kogu oma elu täielikult Jumalale, nad elavad tema jaoks ja kiriku jaoks, kogu rahva jaoks. Nunnakloostri palve on palju tugevam kui tavalise inimese palve ja seal, kus palvetavad nunnad ja mungad, saab osaks eriline Jumala õnnistus kogu sellele maale ja rahvale.”

Kui metropoliit Stefanus on kloostrihoone püha veega pühitsenud, saab rahvas pilgu heita ka kloostri sisemusse. Nunnade elu- ja tööruumidele, nende kasinalt sisustatud kambritele.

1873. aastal ehitatud Püha Andrease kiriku endises preestrimajas on nüüd kambrid kümmekonna nunna jaoks. Avamispäeval oli kohal 7 nunna ja Theofili sõnul teab vaid    Jumal ise, palju neid lähipäevil Reos elama hakkab.

Saaremaa nunnad kuuluvad tegelikult Kreekas asuvasse emakloostrisse ja sealt tuleb ka tugev toetus. Nunnad ise on pärit Kreekast, Inglismaalt, Saksamaalt, kloostriülem Theofili    on eestlane. Noorim neist on noviits Kristina, kes on tundnud kutset nunnaks saada lapsest saati ja harjutab ennast nunnaeluga juba kolmandat aastat. Tema on pärit Ameerikast. Kuna Reomäe nunnakloostris on ruumi kümnele nunnale, loetakse seda Euroopas juba päris suureks kloostriks.

Kui ringkäik kloostris tehtud, järgneb ühispildistamine ja ootamatult rõõmsasti järgneb kiriklikele palvetele päris ühislaulmine: “Palju aastaid! Palju aastaid…”

Klooster viiekümneks aastaks

EAÕK kantsleri Martin Tooni sõnul otsustas EAÕK kirik anda Reomäe kinnistule hoonestusõiguse kloostri kasuks    järgnevaks 50 aastaks. “Selle alusel said nunnad oma käsutusse Püha Andrease kiriku koos kõrvalhoonetega ja veidi üle 35 hektari maad. Tänaseks on klooster jõudnud väga ilusasti korda teha juba kaks hoonet, kiriku ja loodame, et edaspidi jõutakse ka teiste kinnistul olevate hooneteni. Sügisel on kavas rajada kloostri territooriumile küünlavabrik,” räägib Toon.

Piduliku tseremoonia lõpus ütleb piiskop Aleksander Saarte Häälele: “Usk Eestis on nõrgenenud ja nunnade ilmumine Eestimaale peaks usku inimestes tugevdama ja usklike arvu suurendama. Seal, kus palvetavad nunnad, on Jumala eriline õnnistus, ja mitte ainult kloostri jaoks, vaid kõikidele neile, kes nunnadega suhtlevad, kes nende juures palvetamas käivad. See mõjub kogu Eestimaa vaimulikule õhkkonnale väga hästi.”

Nunn Theofili sõnul ongi kloostri üks ülesanne inimeste teenimine. “Meil ei ole küll külalistemaja, kuid meie uksed on avatud kõigile, ka neile, kes tahavad meile rääkida oma muredest ja rõõmudest või lihtsalt küsida, kuidas meil läheb.”

 

Print Friendly, PDF & Email