Juhtkiri – Avatud uste ja hingega

Just selliste sõnadega võiks iseloomustada läinud nädalavahetusel Pihtla vallas Reomäel pühitsetud nunnakloostrit ning selle elanikke, nunnasid. Ei istu viimased ju pelgalt kloostrimüüride vahel, vaid lubavad oma valduste uksed lahti hoida kõigile teelistele. Samuti on nad valmis hädalist kuulama, lohutama, temaga koos palvetama.

Just sellist altruistlikku headust ja siirust kohtab tänapäeval väga vähe. Kohe nii vähe, et mõnigi meist kipub heatahtlikku lähenemist kaaskondlastele võtma heal juhul skeptiliselt, kui mitte lausa tõrjuvalt. Ja eks selgi ole omad tagamaad ja põhjendused. Rõõmustagem siis Öörikult Reomäele saabunud nunnade isetu headuse üle.

Heameel on ka selle üle, et maakohtades siiski midagi toimub. Kui kas või üks vana ja lagunev maja saab uue elu ja hingamise, on ju igati kiiduväärt.

Selles, et rahvusvahelist seltskonda koondav klooster ise hakkama saab, ei maksa kahelda. Näitasid nunnad seda juba oma eelmiseski elupaigas Öörikul.

Ja inimesed, kes on nii töökad kui ka lahked ja toredad, võidavad igal pool kohalike südame.

Print Friendly, PDF & Email