Saare noored sattusid Sitsiilias maffiavastaste protestide keskmesse (3)

Rahvusvahelise noortevahetuse projekti raames mais Sitsiiliasse lennanud noortel kästi soojal maal valida, kas nad osalevad maffiavastases protestis või vaatavad ise, kust öömaja ja süüa leiavad.

Saare noored sattusid Sitsiilias maffiavastaste protestide keskmesse

Foto: erakogu

Saaremaa noori kutsus Kuressaare noorte huvikeskuse kaudu Sitsiiliasse sealne Fondazione Giovanni ehk Francesca Falcone fond. Saare noorte saatjana kaasas olnud noorsootöötaja Annika Väälma sõnul arvasid nemad, et tegemist on täiesti tavalise noortevahetusega, nagu need seni ikka on toimunud. Projekti teema oli sel korral organiseeritud kuritegevuse, sh maffia vastu võitlemine.

“Alguses viskasime nalja, et näe, lähme maffia juurde, ja ei osanud arvatagi, et sel asjal nii tõsi taga oli. Fond, kes meid võõrustas, osutus aga tulihingeliseks maffia vastu võitlejaks,” tõdes Saarte Häälega kõnelenud Väälma.

Paraku sattus noortevahetus täpselt sellele ajale, mis on lõunaitaallaste jaoks ääretult tähendusrikas. Nimelt tappis maffia seal 20 aastat tagasi pommirünnakus kohaliku karmi kohtuniku Giovanni Falcone, kes oli korraga sadu maffiamehi trellide taha saatnud. Teatud seltskonnale see ei meeldinud ning nõnda Falcone oma otsa leidis.

Täielik sõjaseisukord

Annika Väälma sõnul läks kogu mäsu lahti sellest, kui mai teisel poolel pandi Falcone surmapäeva märgiks Brindisis ühte kooli pomm ning hukkus 16-aastane tüdruk.

“Paanikat tekitas see, et kool, kus pomm pandi, oli sama fondi kool, mille kaudu meie Sitsiiliasse läksime,” selgitas ta. See sündmus mõjutas temperamentseid kohalikke kõvasti – alustati protestiaktsioone.

Saarlastele oli projekti raames kavandatud väljasõit Napolisse nn protestilaevaga, kuid see osutuski noorsootöötaja sõnul sõna otseses mõttes omaette protestiaktsiooniks. “Kuna maffia oli aga märku andnud, et selliseid aktsioone ei tasu seal parasjagu eriti korraldada, oli meil suur hirm,” tunnistas Väälma. Tema sõnul valitses Sitsiilias täielik sõjaseisukord – politsei, päästeteenistus ja muud instantsid toodi kiiresti tänavaile. “Igal nurgal oli politseiauto, kopterid lendasid linna kohal pidevalt. See oli päris hull,” lausus ta.

Väälma rääkis, et kui saarlased ütlesid, et nad ei soovi protestilaevale minna, algasid ebameeldivused. “Organisatsioonist öeldi meile sisuliselt, et siis on meie oma asi, kus ööbime ja kuidas süüa saame.”

Seepeale otsustasid saarlased ikkagi laevale minna. Väälma tõdes, et korraldajad ise olid samuti mõnevõrra hirmul, kuna polnud kindlust, et laevaga midagi ei juhtu. “Seda on sõnadega nii keeruline edasi anda, mida tundsime. Kartsime oma elu pärast ikka koledasti,” kinnitas ta.

Võttis reisimise isu ära

Joan Kilter, kelle jaoks sõit Sitsiiliasse oli esimene taoline, tunnistas, et tema üritas toimuvat külma närviga võtta.

“Eestist minnes mõtlesime, et tegemist on ühe asjaga, aga kohapeal läks asi lõpupoole ikka väga teiseks,” sõnas Kilter. Tunduvalt suurem hirm oli tema sõnul tüdrukutel. “Aga see on ka arusaadav, naisterahvad kardavad ikka rohkem,” tõdes ta.

Arvestades seda, et Joan Kilter esimest korda sellisel reisil käis, ei olnud see esimene kogemus tallegi kõige meeldivam.

Kilteri sõnul teiste riikide noorte puhul nii suurt hirmu märgata polnud. “Poola grupil oli ka hirm, kuid hispaanlased ütlesid, et nemad ei karda, kuna neil on enam-vähem samasugune elu – juhtub igasugu asju,” tähendas ta.

Annika Väälma sõnul pöördusid nad igaks juhuks ka Eesti suursaatkonna poole, andmaks märku, et ollakse säärases olukorras. “Pääsesime viimaks eluga, aga see reis võttis küll päris pikaks ajaks igasuguse reisiisu ära,” lisas ta.

Üldse võttis noortevahetusest osa neli riiki: Hispaania, Poola, Eesti ja Itaalia. Saaremaalt käis Sitsiilias viis 20-aastast ja pisut vanemat noort.

Print Friendly, PDF & Email