Kohalikud elanikud on Järvele kavandatava lasketiiru vastu (19)

Mändjala, Keskranna, Järve ja Tehumardi elanikud ning sealsed suvilaomanikud on Salme valla territooriumile kavandatava Kaitseliidu lasketiiru vastu kogunud 78 allkirja.

Kohalikud elanikud on Järvele kavandatava lasketiiru vastu

MURE TULEVIKU PÄRAST: Karli Valt (paremal) uurib naabrimehelt Valdo Põllult, kas soojusisolatsioon summutab ära ka püssipaugud. Mõlemad mehed on nende ligi 80 inimese seas, kes on andnud ka oma allkirja lasketiiru vastu. TÕNU VELDRE

Näitamaks oma vastuseisu, saatsid mainitud külade elanikud Salme vallavolikogule ja -valitsusele taotluse Kaitseliidu lasketiiru projekteerimiseks väljastatud projekteerimisetingimuste tühistamiseks. Elanike hinnangul on arusaamatu, miks valiti lasketiirule asukoht 250–300 perekonna suvilate ja elamute vahetus läheduses. Taotluses on välja toodud, et detailplaneeringu koostamise kohustusega Järve külas ei tohi ärimaa arendamisega kaasneda olulist negatiivset mõju naaberaladele, nt liiklusvoo suurenemist ja müra. Kaarma vallas asuva 100-meetrise Kalamaja lasketiiru müra levib aga elanike kinnitusel kuni 8 km kaugusele.

100 päeva aastas

“Me leiame, et see hakkab segama meie heaolu. On antud luba, et 100 päeva aastas võib seal laskma hakata, see on aga juba üks kolmandik aastast,” tõdes Saarte Häälega rääkinud Leelo Viljakainen, kes pöördus kohalike murega ka Saare maavalitsuse poole. Arvestades seda, et Järve küla lasketiir on kavandatud 300-meetrisena, leviks selle müra kuni sajal päeval aastas üle Järve, Tehumardi, Keskranna ja Mändjala.

Salme valla ehitus- ja maanõuniku Jüri Kluge sõnul ei ole lasketiiru kavandamise osas vähemalt selle aastanumbri sees olnud mingeid arenguid. Tema sõnul väljastas Salme vald Kaitseliidule projekteerimistingimused juba poolteist aastat tagasi. “Aga praegu on täielik vaikus,” kinnitas Kluge.

Maanõuniku sõnul jõudis kohalike elanike taotlus vallavalitsuseni selle nädala algul ning nüüd pöördubki ta ise selle põhjal Kaitseliidu poole, uurimaks, kas viimased on üldse endiselt huvitatud tiiru rajamisest.

Talle teadaolevalt koostas Kaitseliit mullu lasketiirude kohta tüüpprojekti, sest tiire pidi rajatama üle Eesti. Võimaliku mürataseme kohta ütles Jüri Kluge, et seda ei oska praegu keegi hinnata. “Nende (Kaitseliidu – toim) selgitus oli, et kui projekt on valmis, saavad nad hindama hakata, kui kaugele see levib,” märkis ta. Maanõuniku sõnul on kõnealune maatükk ümbritsetud metsaga. Lisaks takistaksid müra levikut kõrged vallid ja osaline katus. “Selline poolkinnine lasketiir oleks kuni 9 mm käsirelvadest laskmiseks, aga see projekt meieni jõudnud ei ole,” kinnitas ta.

Tiiruga läheb aega

Kaitseliidu peastaabi teavitusjaoskonna ülema Tanel Rütmani sõnul on nõuetele vastav välilasketiir planeeritud Salme valda poolkinnisena ehk ohualata. Sellise lasketiirutüübi puhul on mõju ümbruskonnale väikseim. Samas eeldab poolkinnise lasketiiru rajamine Rütmani sõnul suuremaid investeeringuid kui lahtise lasketiiru rajamine. “Lahtise jaoks – ohualaks – vajab kaitseliit u 300 ha minimaalsete piiranguteta maa-ala, mida Saaremaal ei leidu,” selgitas ta, miks on otsustatud poolkinnise tiiru kasuks.

Tanel Rütmani sõnul valmib selle aasta jooksul kaitseministeeriumi koordineerimisel riigikaitse arengukava 2013–2022, mille koostamisel käsitletakse ka Kaitseliidu lasketiire – nende vajadusi ja võimalusi.

“Enne nimetatud dokumendi valmimist ei alusta Kaitseliit Saaremaal Salme vallas konkreetset tegevust lasketiiru rajamiseks,” kinnitas teavitusjaoskonna ülem. Konkreetse tegevuse all peab Kaitseliit tema sõnul silmas lasketiiru projekteerimist, sh selle käigus tehtavat mürauuringut.

Print Friendly, PDF & Email