Kaarma kooli algklassiõpilased külastasid Läti vabariiki

Kaarma kooli algklassiõpilased külastasid Läti vabariiki

Foto: erakogu

Igal õppeaastal seisavad klassijuhatajad küsimuse ees, kuhu minna lastega ekskursioonile? Eks reisi valimisel tuleb alati arvestada nii laste huvisid vastavalt eale, õppeprogrammi kui ka rahakotti. Ei olegi nii lihtne leida reisi, mis kõigile taskukohane oleks, aga tahaks, et kaasa tulevad kõik lapsed. See on ju osa koolielust, mis lähendab õpilasi ja jääb kauaks meelde.

Oleme teinud palju väljasõite mööda Eestimaad. Eelmisel aastal käisime Tartu- ja Põlvamaal: liikluslinnas, AHAA-keskuses, põllumajandusmuuseumis, maanteemuuseumis ja mujal. Detsembris  käisime Rakveres: teatris etendusel, veekeskuses, linnuses jne. Enamasti on meie reisid kestnud kaks päeva, sest kaugele minnes oleme võtnud eesmärgiks, et midagi vaadates ka näha ja meelde jätta. Oleme kasutanud erinevaid rahastusallikaid ja kirjutanud projekte.

Sel aastal otsustasime reisi korraldada sponsorite abiga. Otsisime võimalusi lastevanemate töökohtadest ja toredatelt inimestelt, kes ei pea paljuks oma valla lapsi toetada. Soovisime, et nüüdne reis eriti meelde jääks, sest eks oli see Kaarma kooli lastel  ju viimane väljasõit koos oma klassiga.

28.–29. mail  meie viimane reis, seekord Lätti, teoks saigi.

Esimese peatuse tegime pärast pikka sõitu Ikla piiripunktis, kus meid ootas maitsev lõuna ja saime pisut jalgu sirutada.  Sõit läks edasi, ületasime piiri, ja olimegi juba välismaal.

Järgmine peatus oli Riia tehnikamuuseumis, kus nägime mitmesugust ajaloolist transporditehnikat, mis pakkus erilist huvi just poistele.

Pärast seda sõitsime edasi loomaaeda. Loomaaias pakkusid põnevust eriti sellised loomad ja putukad, keda Tallinna loomaaias ei näe. Meie ees oli ka näiteks kaelkirjak täies elusuuruses! Siiani oleme tunnis temast küll rääkinud – kus ta elab – ja arvutanud tema kaela pikkust, nüüd oli lastel võimalus looma ka päriselt oma silmaga näha.

Järgmiseks külastasime Riia teletorni. Sellest jäi lastele eriti meelde kiirliftiga 100 meetri kõrgusele sõit. Mõnele tuli liftis ka jänes põue. Võib-olla ka sellepärast, et asusime Jäneste saarel, mis on oma nime saanud mitmel põhjusel: jäneseid on saarel lihtsalt nii palju ning kunagi kuulunud saar perekonnanime Jänes kandnud mehele, lisaks olevat saar pisut ka jänesekujuline.

Ülevalt tornist avanes kaunis vaade Riia linnale ja all asuvale Jäneste saarele. Tundsime ka teletorni kõikumist, kuid giid rahustas meid, et teletorn on ehitatud nii, et peab vastu ka kõige tugevamale maavärinale. Tänasime giidi külalislahkuse eest ning sõit läks edasi ööbimiskohta.

Hosteli lähedal asuvas söögikohas pakuti meile väga maitsvat õhusööki. Keha kinnitatud ja veidi puhatud, võtsime ette sõidu vanalinna. Seal ringi jalutades tundsime juba tõelise suve hõngu. Avatud tänavakohvikud ja muusikud, kaunis arhitektuur, vabadussammas – kõike seda pakkus meile ilus Riia vanalinn.

Järgmisel päeval äratas meid vihm, kuid meie ei lasknud sellest tujul langeda, sest Pärnus ootas meid veekeskus. Pakkisime asjad, sõime hommikust, siis veel kaubanduskeskus, et oma lähedastele midagi koju kaasa osta, jälle piiripunkt – ja olimegi tagasi Eestis. Meie ettevalmistatud programm lõppes Pärnus Tervise Paradiisis, kus lapsed said reisitolmu ihult maha pesta ning “ka hinge eest hoolt kanda”. Ma loodan, et see reis jääb lastele  kauaks meelde ja lähendab neid, et üksteist mitte unustada ka siis, kui minnakse eri koolidesse.

Lõpetuseks tahame siiralt tänada neid ettevõtteid ja inimesi, kes meie reisi toetasid:  Smidt Metall OÜ-d, Kärla PÜ-d,  Ead GoodKaarma seebitalust, Metra OÜ-d, lapsevanem Tõnu Munka, Kaarma valla noorsootöötajat Ilme Õunapuud jt. SUUR-SUUR tänu lapsevanematele hea koostöö ja usalduse eest!

 

Daili Tuuling,

Kaarma kooli õpetaja

Print Friendly, PDF & Email