Pealinn Tallinnast Tartu (6)

On olnud palju kurtmisi seoses sellega, et Eestis on kogu elu koondunud pealinn Tallinna ja selle ümbrusse ning ülejäänud Eestimaa aina tühjeneb ja vaesub. On ka vastupidine seisukoht, et tulebki luua üks Suur-Tallinn ja kogu maa peab koonduma selle ümber.

Elus ongi jäänud peale viimane seisukoht, sest selle taga on võim ja raha. Viimasel ajal on valitsus teinud küll kiiduväärseid samme osa riigiasutuste väljaviimiseks Tallinnast, kuid see asi ei paista eriti edenevat.

On ka selline seisukoht, et osa inimesi, näiteks saarlased, tuleb Tallinnast välja ajada. Sellise seisukohaga tuli hiljuti Saarte Hääle veergudel välja “loomapresident ja põlistallinlane” Heiki Valner (“Kes hunti rumaluse eest kaitseks?”, SH, 21. aprill). Tema arvates võtavad saarlased tallinlaste eest ära töökohti, mistõttu “põlispealinlaste” lapsed võivad nälga surra; samuti ei oska saarlased õigesti hääldada õ-tähte jne. Oma aktsiooni elluviimiseks lubas ta pöörduda isegi politsei ja sõjaväe poole.

Tallinn ei suuda täita pealinna ülesannet

Olgu teadmiseks, et pealinn on riigiõiguslik mõiste ja vastavalt seadustele peaksid selles linnas kehtima võrdsed õigused kõigile Eesti kodanikele. Kuigi tegelikkuses see nii ei ole, kas või ühistranspordi kasutamisel. Pealinn on vajalik kõigile, mitte ainult tallinlastele.

Pealinnas olevad paljud töökohad komplekteeritakse kogu Eesti elanikkonna hulgast, sest pealinn teenindab ja juhib kogu riiki. Seega ei saa olla põliseid pealinlasi, vaid võivad olla põlised tallinlased, mis on sotsiaal-geograafiline mõiste.

Juba eeltoodust nähtub, et Tallinn ei tule pealinna funktsiooni täitmisega toime. Seal ei salli eestlased venelasi (ja ka saarlasi), venelased ei salli eestlasi. Linnatänavad on nii auklikud, et maalt tulnud inimene lõhub auto või murrab jalaluud.

Milleski ei suudeta selles linnas kokku leppida – nii kestab juba aastaid vaidlus kunstiakadeemia ehitamise üle. Öösel võib parimal juhul pimedas ära eksida, suure tõenäosusega saada aga keretäie peksa, jääda ilma rahakotist ja paljust muustki.

Tsaariaegne tööstus- ja sadamalinn Reval on muutunud tühipaljaks ärilinnaks, kus enam midagi ei toodeta, kaubalaevastikku ei ole ammu enam. Tehased ja vabrikud müüdi liberaalse majanduspoliitika ajal välismaa kapitalistidele maha, kes need üsna varsti sulgesid, et laiendada oma turgu.

Linn on täis importkaupadega täidetud kauplusi, baare, ööklubisid, stripibaare, kasiinosid ja praegu veel poollegaalselt tegutsevaid bordelle. Osa inimestest tegeleb narkokaubandusega, mõned käivad välismaal juveeliärisid röövimas, suur osa inimestest sorib prügikastides, et mitte nälga surra. Sellises olukorras olev linn ei sobi pealinnaks.

Paljud saarlased on seisukohal, et pealinn tuleb Tallinnast ära viia, sest varsti aetakse nad sealt välja ja ilmselt ei lasta enam Pääskülast kaugemale.

10 põhjust, miks Tartu on parem

Ideaalseks uueks pealinnaks peaks Eestile saama Tartu ja selleks on vähemalt kümme arvestatavat põhjust.

1. Meil on kombeks võtta eeskuju Ameerikast ja seal on pealinnad väljaspool suuri ärilinnu: USA-s Washington, Brasiilias Brasilia. Ka Austraalia pealinn on Canberra. Küllap olid neil riikidel selleks olulised põhjused, mida meil tasuks järele uurida. Pealinna väljaviimisega Tallinnast näitaksime eeskuju kogu Euroopale.

2. Geograafiliselt on Tartu enam Eesti keskel kui Tallinn. Tartu on lähemal Baltikumi tegelikule keskusele Riiale ja sealt on laia maailma võimalik sõita palju lahedamalt kui Tallinnast. Saarlastele jääb Tartu küll veidi kaugeks, kuid armastusest oma alma mater’i ja põllumajandusülikooli vastu elame me selle üle (loodame, et ärkab ellu lennuliin Kuressaare–Tartu, 7 rubla pilet).

3. Tartus, ühes turvalisemas Eesti linnas, elavad viisakad ja haritud põlistartlased.

4. Tartu on ilus kompaktne linn Emajõe ja Lõuna-Eesti maastikuga.

5. Tartus algas eesti rahvuslik liikumine, seal sündis sinimustvalge lipp.

6. Tartu on Eesti hariduskeskus, haridusministeerium asub juba seal.

7. Tartu on Eesti meditsiinikeskus.

8. Kolmanda riigivõimu keskus – riigikohus – asub Tartus.

9. Tartu on kunstilinn, olematu kunstiakadeemia asemel tuleks ellu äratada Pallas ja äkki saab ka Eesti Rahva Muuseum kiiremini valmis.

10. Kõige tähtsam: Eestis on majandus arenenud geograafilises mõttes väga ebaproportsionaalselt, kuid pealinnana parandaks Tartu selle vea.
Lõuna-Eesti (Liivimaa) saaks uuesti elu sisse.

Seda nimekirja võib veel pikalt jätkata, kuid igal juhul on Tartu ära teeninud au olla Eesti pealinn.

Ega Tallinn sellega midagi kaotaks, ta jääb endiselt Helsingi eeslinnaks.
Jääksid aga ära tülid Toompea ja all-linna vahel, Toompea lossist võiks saada laiendatud okupatsioonidemuuseum – alates 1227. aastast. Tallinn võiks siis endale ümber ehitada mitmekordse okastraataia ja sinna oleks sissepääs tallinlase sünnitunnistuse alusel, mis samas keelab väljapääsu.


Öösel võib Tallinnas parimal juhul pimedas ära eksida, suure tõenäosusega saada aga keretäie peksa, jääda ilma rahakotist ja paljust muustki.

Eestis on majandus arenenud geograafilises mõttes väga ebaproportsionaalselt, kuid pealinnana parandaks Tartu selle vea.

Sulev Raudsepp
vandeadvokaat, kirjastaja ja kirjanik
sulevraudsepp@hot.ee

Print Friendly, PDF & Email