Jahimehed on kahe nädalaga tabanud Sõrves kaks hunti (23)

Eile öösel pärast mitmepäevast varitsemist lasi kohalik jahimees Sõrves maha noore emahundi, kes oli mai lõpus murdnud Tammunas 16 lammast. Nädal varem sai Mõntu jahiseltsi liige hundile pihta Rahuste karjamaal lehmade vahel.

Jahimehed on kahe nädalaga tabanud Sõrves kaks hunti

Torgu valla mees Valdur Pihelpuu lasi võsavillemi maha eile öösel kella kahe paiku kohas, kus seesama hunt mai lõpus 16 lammast murdis ja kuhu ta nüüd naasis lambakorjustega kõhtu täitma.

Kolmandat ööd varitsuses olnud jahimehe sõnul ilmus hunt tema vaatevälja umbes 250 meetri kaugusel mööda kuupaistes merekallast rahulikult Türju–Tammuna teed pidi Sääre poole jalutades ning just avalikus kohas promeneerimine kiskjale saatuslikuks ka sai.

Esmalt pidas Pihelpuu öist uitajat rebaseks, kuid üsna varsti võis looma peakuju järgi öelda, et tegemist on siiski hundiga. “Alttuult tuli ja ma kartsin, et ta tunneb mu lõhna enne ära, kui laskemaa peale jõuab,” meenutas Pihelpuu, kelle sõnul takistas merelõhn hundil siiski inimest haistmast.

Pihelpuu lasi hundi maha umbes 50 meetri pealt, ilma et hunt oleks jõudnud jahimeest märgata. “Ta sai täpse lasu, kohe kukkus ja sinna ta jäi,” sõnas kütt, kes saab kiskja tabamise eest jahiseltsilt tasuta põdrapulli laskmise loa.

Osa oma elust Pärnumaal elanud Valdur Pihelpuu on jahil käidud aastate jooksul lasknud kokku kolm hunti. Eelmised kaks jäid tal püssitoru ette 1970-ndatel Kilingi-Nõmmes, mille jahiseltsi kuulub praegu Mõntu külmhoones valvurina töötav mees siiani.
Eile hommikuks oli Tammunas lastud hundi surnukeha juba Torgu jahipiirkonda rentiva OÜ Vesimetsa omaniku Valeri Litvinovi koduhoovis Vättal. Kaheaastase emahundi turja kõrgus on 72 cm, mis viitab väga suurele kasvule.
Hundi sisikond andis suurepärase ülevaate tema viimase aja toidusedelist. Kiskja magu oli poolenisti täis talleliha, osaliselt seedimata toidus oli lambanaha tükke ja kõhuäär. Ilmselt kuulsid need jäänused lambatallele, kelle hunt pärast massimurdmist endale nosimiseks kaasa võttis.

Valeri Litvinov rääkis, et lammaste murdmine hakkas Sõrves pihta juba eelmisel aastal, kui Maantee külas kadus karjast ära 30 lammast. Tollal süüdistas lambapidaja lammaste kadumises külakoeri. Detsembrikuuks oli selge, et Sõrves tegutsevad hundid ning sellest ajast alates on neile ka jahti peetud. Kuna noorest emasest jäi maha üks suur isane hunt, usuvad jahimehed, et nüüd saab Sõrves mõnda aega kuulda hundi ulgumist, kuid tema tabamist see kergemaks ei tee.

Teadaolevalt lasti viimased hundid Saaremaal 15. jaanuaril, kui Leisi lähedal tabati kaks emast hunti. Seoses eilse laskmisega tuli aga välja, et ööl vastu 27. maid lasi Mõntu jahimeeste seltsi liige ühe hundi ka Rahustel.
Mõntu jahimeeste seltsi esimehe Rein Tõru sõnul lasi Rahuste lehmakarjamaal võsavillemi üks Kuressaare jahimees, kes pärast Eurovisioni otseülekannet läks Sõrve hunti passima. “Siis, kui hakkas juba natuke valgeks minema, oli näha, et lehmad on väga ärevil ja siis leidis ta sealt läbi udu ühe sellise looma, kes ei sobinud lehmakarja,” rääkis Tõru, kelle sõnul üritas karjamaale murdma tulnud isahunt vasikaid rünnata.

Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen ütles, et nüüd on Sõrves hundi laskmise luba otsas, ülejäänud Saaremaal võib aga veel ühe hundi lasta. Tegelikult oli Sõrve jaoks ette nähtud vaid üks luba, kuid pärast hundi küttimist Rahustel anti uute kahjustuste tõttu veel üks luba. Kolmanda loa andmine otsustatakse pärast olukorra analüüsimist.

Marleni sõnul väärivad Saaremaa jahimehed Sõrves lastud huntide eest kiitust. “Saarte jahimeeste selts võttis end kokku ja mobiliseeris mehi – see ei ole odav lõbu. Reede, laupäev, pühapäev oli 20 meest igal öösel väljas – see on suur töö, mis on ära tehtud,” tunnustas Marlen.

Torgu valla elanik ja vallavolikogu liige Luule Aadussoo ütles, et lambapidajatel oli tõesti hirm. Eriti pärast seda, kui 16 lammast korraga murti. “Samas oli inimesi, kes ütlesid, et issand, et siin ei julge liikuda, võib-olla päise päeva ajal veel, aga õhtul üldse mitte,” rääkis Aadussoo, kes avaldas siiski kahtlust, kas kiskjad inimesi murdma tulevad. “Nad ikka liiguvad rohkem mere ääres, kuigi samas on nad ka varem sisemaal murdnud.”

Print Friendly, PDF & Email