Saare maakond 15 aasta pärast – kas optimismiks on alust? (7)

Saare maakond 15 aasta pärast – kas optimismiks on alust?

Statistikaameti andmeil on Saare maakonna 5–14-aastaste laste arv tänavu 1. jaanuariks kahanenud, võrreldes 2000. aasta 1. jaanuariga, koguni 49,6 protsenti. Meie omavalitsustest on laste arv enim kokku kuivanud Kihelkonna vallas – 70,9% vähem. Kõige paremini on läinud Kaarma vallal (–29,7%).

Küsisime omavalitsuste esindajailt järgmist:
1. Kuidas neid arve kommenteerite?
2. Mis on teie arvates laste arvu kahanemise põhjused?
3. Kui selline kahanemistempo jätkuks, millisena näete oma valla ja Saare maakonna tulevikku 10–15 aasta pärast?

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam:

1. Meie valla kohta käiva protsendi suurus (–70,9) mind ei üllata, kuna tean siinset olukorda.
2. Ilmselt ei ole aastakümneid hoolt kantud elukeskkonna eest, mis lapsi toodaks. Laste arvu kahanemise peamine põhjus ongi noorte inimeste väljaränne. Levinud on mõttelaad, et lähen pigem kaugele ja teenin seal raha, kui nuputan, mida siin kohapeal vallas teha. Vaadakem ka seda, mis suunas on vald olnud võimeline arenema ja millised on olnud prioriteedid – kas noor perekond või midagi muud.
3. Kui on sama tendents, siis on Kihelkonna valla tulevik äärmiselt kurb, aga olen kindel, et siin on hea piirkond puhkuseveetmiseks ja suvekodude jaoks.

Kuressaare sotsiaaltöö abilinnapea Argo Kirss:

1. Ega selliste arvudega (Kuressaare laste arv on vähenenud 48,3% – toim) tõttvaatamine rõõmusta ju kedagi. Samas ei ole selline laste arvu vähenemine ka üllatus. Me jälgime neid näitajaid kogu aeg ja näiteks linnapoolsed aastatetagused otsused lasteaedu ja kool sulgeda tulenesidki ju laste arvu vähenemisest.
2. Eks need maakonna rahvaarvu vähenemise põhjused on ikka tingitud nii sündimusest kui ka suremusest, aga ka väljarändest. Kuna väljaränne on ilmselt paljuski seotud tööga ja tööealised inimesed omakorda lastega, siis arvan, et maakonna laste arvu vähenemist on väljaränne mõjutanud rohkem, kui see protsent arvuna ise näitab. Oluline osa on aga kindlasti sellel, et meie peredesse ongi nendel aastatel sündinud vähem lapsi.
3. Kui rääkida 5–14-aastaste laste arvu kahanemise tempost, siis olgu kohe öeldud, et praegu on Kuressaares kuni 5 aasta vanuseid lapsi enam, kui näiteks 6–10-aasta vanuseid. Seega on üsna kindel, et selle vanusegrupi (5–14) laste arvu kahanemine asendub kohe-kohe tõusuga.

Torgu vallavanem Tiit Põld:

1. Hea, et Torgu vald (–69,4%) selles tabelis lausa esimene pole, kuigi kokkuvõttes on pilt ikka väga kurb.
2. Noored inimesed ilmselt ei taha siin lapsi sünnitada. Vist ei ole Eesti riik piisavalt turvaline – eriti majanduslikult – ja see on väga kurb. Meil Torgu vallas pole midagi teha – paljud noored on meilt lahkunud ja sünnitavad oma lapsed mujal. Nende lahkumise põhjus on ju lihtne: töökohad on ju kaugel. Kui olukord oleks hull ainult Torgu vallas, tuleks endale tuhka pähe raputada. Endale vallavanemana kahe ja poole aasta eest ja eelnevatele ka. Aga lood on kehvad ju kogu Eestis.
See, et laste arv kogu riigis nii metsikult vähenenud on, on kahtlemata masendav. Miks see nii on, võiks küsida erakondade käest, kes on kümme aastat võimul olnud, aga mida siin ikka süüdistada.
3. Usun, et 15 aasta pärast sellist moodustist nagu Torgu vald, kindlasti ei ole. Mis inimestesse puutub, siis ma ju tean elanikkonna vanuselist koosseisu Torgus. Kui midagi väga kardinaalselt ei muutu, siis ongi meil siin ainult turismipiirkond ja inimesi elab väga vähe.
Aga: kunagi pole olnd, et kudagi pole olnd, ja sõrulased on ääretult visad.

Muhu vallavanem Raido Liitmäe:

1. Valusad arvud (Muhu vallas –69,7%), samas ei ole see üllatus. Muhu kooli õpilaste arv on olnud 250, praegu on see 95. Selle kurva trendi põhjus on elanikkonna vähenemine. Aastal 2000 oli rahvastikuregistri järgi Muhus elanikke 2161 ja 1. jaanuari 2012 seisuga 1906 – vähenemine seega 255 inimest.
2. Laste arvu vähenemine on tingitud elanikkonna üldisest vähenemisest. Kindlasti on oma mõju avaldanud nn avardunud maailm – inimestel on rohkem võimalusi minna tööle-õppima ka mujale maailma.
Teisalt loomulikult on maapiirkondadest ja ka maakonnakeskustest kadunud paljud suurtootmisega seotud töökohad, samuti on inimesi minema viinud riigiametite kaotamine maakondadest.
Puhta patriotismiga peret ei toida ja nii on palju inimesi tööl nii mandril kui ka välismaal. Meil on oluline mahajäämus ka teedevõrgu, ühistranspordi, vaba aja veetmise võimaluste osas. Kindlasti peaks riik sihipärasemalt sekkuma, luues spetsiaalseid programme ja toetusi, et ka väiksemad kohad oleksid konkurentsivõimelised.
3. Usun, et nii suur elanikkonna ja laste arvu kahanemine on siiski pidurdunud. Samas oleks ilmselt enesepetmine lootus, et nii meie valla kui ka maakonna laste ja elanike arv kasvaks. Oleme realistid: geograafilist asendit ei muuda, aastatega kujunenud tööjõu ja elanike liikumist ning üldist majandusolukorda ka lähiaastatega mitte.
Väga mustades värvides ei tahaks maakonna tulevikku siiski näha – muhulane-saarlane on visa. Ilmselt on lähiaastatel aga võtmeküsimus, kuidas tulla toime järjest vähenevate ressurssidega, kuidas suudame mitmekesistada oma majandust. Tundub, et üksnes turismipiirkonnana end tutvustades läheb raskeks.

Kärla vallavanem Villi Pihl:

1. See arv on küll väga suur ja ega ta midagi rõõmustavat ei ole.
2. Eks need ole ikka üleriigilised põhjused. See ei ole ainult Kärla valla mure üksinda. Noorte lahkumine vallast, naised sünnitavad hiljem ja pered on väiksemad, sest elukalliduse tõus on olnud märgatav ja tuleb vaadata, kuidas hakkama saada.
3. Loodan, et sellist vähenemist ikka enam ei tule. Praegused numbrid näitavad küll, et asi on minemas paremuse pole või vähemalt stabiliseerub. Viimase viie aasta keskmine sündimus vallas on 14 last aastas. Mullu lausa 21. Samas on valda tagasi kolinud mitu noort peret, mis annab alust olla optimistlik, et olukord ei halvene enam nii palju.

Mustjala vallavanem Kalle Kolter:

1. See –49,2% ei olegi teistega võrreldes kõige hullem. Aga ega sellega kiidelda ka muidugi saa.
2. Ka meie üldine rahvaarv on kukkunud päris kõvasti, aga see, mis jäänud, on jäänud. Meil on looduskaunis kant ja noortele, kes on siia tulnud, meeldib siin. Kuressaare pole tööl käimiseks üldse kaugel – see 30 kilomeetrit Kuressaarest pole edasi-tagasi sõitmiseks mingi küsimus. Seda ma aga küll ei ole meie piirkonnas näinud, et võetakse pere ja minnakse ära Soome elama.
3. Arvan, et see laste arv, mis meil on praegu, ehk umbes 75 last, jääb samaks kümne aasta piires, nagu ka meie kool oma 50 lapsega ja lasteaed 25–30 lapsega. Kui saaksime seda ettevõtlust siin natuke rohkem järje peale ja sadamale ehk teisi funktsioone juurde… Töökohad on ju need, mis inimesi kinni peavad.

Print Friendly, PDF & Email