Seitse saarlast naasis Afganistanist (6)

Seitse saarlast naasis Afganistanist

KOJU TAGASI: Afganistanis teeninud saarlased tagasilennul Eestisse Küprosel Akrotiri lennuväljal. Vasakult nooremseersant Venno Tamjärv, kapral Kristo Muul, seersant Indrek Paadik, major Evert Paas. Foto: Peeter Juurik

Seitsme kuu eest Lõuna-Afganistani Helmandi provintsi Eesti Vabariigi julgeolekut tagama lennanud seitse saarlast lõpetasid oma missiooni ja naasid möödunud laupäeval Eesti kontingendi ESTCON-12 koosseisus Eestisse.

Viis Saaremaalt pärinevat sõdurit ja kaks ohvitseri teenisid Nad-e Ali piirkonna Loy Man-dah külas ja selle ümbruses laskursanitari, soomukisihturi, soomukijuhi, snaipri, isevalmistatud lõhkekehade (IED) hävitamise spetsialisti, õhutulejuhi ja teabeohvitseri ametikohal.
Seersant Indrek Paadik, kelle jaoks lõppenud sõjaline missioon oli juba kolmas, sai oma sõnul seekord väga mitmekülgse kogemuse, tegutsedes põhikohaga soomukisihturina, samas vajadusel ka soomukijuhi, kohaliku elanikkonna kaardistaja ja informatsioonikogujana.

Nooremseersant Venno Tamjärv, kes sai oma esmakordsel missioonil suure soomukijuhtimise kogemuse, tõdes, et Eestis ei ole kaugeltki halb elu, kuna paljugi sellest, mida peame kodus iseenesestmõistetavaks, on Afganistanis suur boonus.
Kapral Kristo Muul, kes teenis oma esimesel sõjalisel missioonil laskur-sanitarina, sai teenistuses Afganistanis kinnitust sellele, et kaine mõistuse säilitamine ohtlikes olukordades viib võidule.
Kõik Afganistanist tagasi tulnud saarlased on ühel nõul, et suve algus on Eestisse naasmiseks ja oma lähedastega taaskohtumiseks väga hea aeg.

“Saarlased” on brittide koodnimetus

Sõna “saarlane” on muide Eesti missioonikontingentides kasutusel koodnimetusena, mille all peetakse silmas Suurbritannia saarelt pärinevaid sõdureid, keda on Helmandi provintsis valdav osa.
ESTCOY-13 viis kuue kuu jooksul oma 70 km2 suuruseks kasvanud opereerimisalal läbi ligi 900 domineerimispatrulli, mille käigus leiti ja tehti kahjutuks 78 isevalmistatud lõhkekeha (IED-d), leiti 68 peidikut relvastuse, laskemoona, sidevahendite ja lõhkekehade valmistamise komponentidega. ESTCOY suurimat IED-de ja peidikute leidmise arvu kogu Helmandi väekoondises on meie liitlased korduvalt esile tõstnud.

Eesti kompanii osales kolmes Helmandi väekoondise operatsioonis, kaheksas lahing-grupi operatsioonis ja neljas Afganistani kohaliku armee operatsioonis vastaste väljasurumiseks aladelt, mida antakse järjest üle Afganistani rahvuslikele julgeolekujõududele. Eesti kompaniil oli rotatsiooni jooksul kokku üle 50 tulekontakti vastasega.
ESTCOY-13 võttis eelmiselt Eesti kompaniilt üle kolm kontrollpunkti, rajas rotatsiooni kestel neli kontrollpunkti, mehitas üheaegselt kõige rohkem viit kontrollpunkti, andis Afganistani rahvuslikele armee- ja politseiüksustele üle kaks kontrollpunkti ja Ühendkuningriigi üksustele kaks kontrollpunkti.
Missiooni lõpetanud Eesti kompanii teenis kokku kahe erineva lahinggrupi koosseisus peamiste ülesannetega hoida ja laiendada oma opereerimisala, kaitsta kohalikku elanikkonda kogu oma vastutusala piires, hoida ala puhtana isevalmistatud lõhkekehadest ja vastase võitlejatest ning toetada ülesehitustöid regioonis.

Eesti kompanii viis oma pidevalt laiendatud opereerimisalas läbi domineerimispatrulle nii valgel kui ka pimedal ajal ning puhastas olulisi liikumisteid IED-dest, tagades sel moel kohalikele suurema liikumisvabaduse. Selline ISAF-i vägede sage kohalolek Loy Mandah külas ja selle ümbruses on jätnud vastasele vähe võimalusi oma elukorraldust kohalike seas propageerida. See omakorda on julgustanud kohalikke rohkem ise oma elu korraldama ja olema lootusrikkamad tuleviku suhtes. Kohalikud elanikud julgevad nüüd ka pimedal ajal liikuda ja osaleda näiteks õhtustel palvustel kohalikus mošees.

Mitmed kohaliku elu ülesehitamise projektid on Afganistani seadusliku valitsuse määratud kohaliku kuberneri ja kohalike elanike koostöös ning rahvusvaheliste julgeolekujõudude (ISAF) toetusel käima lükatud.
Aasta alguses avati Loy Mandah külas taas turg, kuna kauplemine on oluline osa kohalikust kultuurist. Külas tegutseb üks erakliinik ja planeeritakse suurema riikliku kliiniku rajamist. Praegu ehitatakse üles kohalikku koolimaja, kuhu kibeleb minema 500 last külast ja selle lähiümbrusest. Külas on üles ehitatud ja parandatud erinevaid taristuid nagu valgustussüsteemid, energiakogumissüsteemid, truubid, liikumisteed jne.

Kohalikud suhtuvad eestlastesse hästi

Kohalikud teevad vahet erinevate rahvuste vahel ISAF-i vägedes ja on eestlaste suhtes meelestatud positiivselt või vähemasti neutraalselt. Üks markantne näide sellest on järgmine. Aasta alguses külastas Loy Mandah küla Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral Patrick Sanders ja küsis kohalikelt külavanematelt, kuidas saaks ISAF kohaliku elu arengut senisest veelgi paremini toetada. Külavanemate vastus oli lühike: “Hoidke eestlased külas sees!”
Eesti sõdurid suhestuvad kohalikega kontingendi juhtkonna arvates hästi järgmistel põhjustel: Eesti sõdurid ei ole väikerahva esindajatena kohalikega üleolevad; olles ise pärit valdavalt maapiirkondadest, saavad Eesti sõdurid paremini aru kohalike elanike muredest maaharimisel; ajalooliselt mäletavad eestlased oma riigi ja relvajõudude ülesehitamist veel suhteliselt värskelt ning on seetõttu võimelised jagama asjalikku nõu kohalikele julgeolekujõududele.

2012. aasta sügiseni Afganistanis teeniva Eesti kaitseväe kontingendi ESTCON-13 ülem on kolonelleitnant Margus Koplimägi. Wahidi patrullbaasis jätkab teenistust major Eero Aija juhitud Estcoy-14, mida toetab Camp Bastionist rahvuslik logistiline toetuselement NSE-13 kapten Rivo Aaveli juhtimisel. Lisaks jalaväekompaniile teenivad Afganistanis Eesti kontingendi koosseisus lähikaitsemeeskond ja staabiohvitserid.
Julgeolekuvastutuse üle võtnud Eesti kompaniis teenib viis Saaremaalt pärit kaitseväelast.
Eesti kaitseväelased osalevad NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekujõudude operatsioonil Afganistanis 2003. aastast.

Evert Paas

Print Friendly, PDF & Email