Oh laula ja hõiska – Taritu segakoor 100 (1)

Oh laula ja hõiska – Taritu segakoor 100

 

“Oh laula ja hõiska” – selle K. A. Hermanni lauluga alustas Taritu segakoor oma 100. aastapäevale pühendatud kontserti.

Kuna selle laulu algusnoodid kaunistavad ka koori lippu, järgnes avalaulule kohe ka lipu pidulik naelutamistseremoonia, mille viisid läbi Taritu arenguseltsi juhatuse liikmed Jaanus Reede ja Kersti Valge.
Esimesed naelad löödi koori 95. sünnipäeval, kui selts kinkis koorile esinduslipu. Naelutajateks valitakse koori jaoks olulised inimesed. Seekord tegid seda koori valitud 8 inimest: Lümanda vallavanem Jaanika Vakker, vallavolikogu esimees Mart Maastik, koori laulja-lipukandja Kalmet Valge, kooris 52 aastat laulnud Erna Niit, koorilaulja ja kauaaegse koorijuhi Endel Prei järeltulija Kätlin Kallas, koori noorim liige, 15-aastane Kätlin Kask, samuti Karja ja Metsküla koorijuht, Taritu koori suur sõber Tiina Oks ning Lümanda koorijuht, paljude kaunite laulude autor ja seadja Ülle Reinsoo.

Laul Muru Antsu inglist

Koori 100. sünnipäevale oli tulnud palju laulusõpru. Peale juubilari esinesid kontserdil veel segakoorid Karjast, Metskülast ja Lümandast, Taritu meesansambel ning noored solistid Sanna-Reesi Hoogand, Kädi Õun, Karl-Priido Hoogand ja erilise aplausi osaliseks saanud Matis Prostang koos oma taustalauljatega.
Lauluga tervitas koori Taritu memme-taadi lauluklubi. Koori õnnitlesid vallavanem ja volikogu esimees, kes andsid üle tänukirjad koorijuhile ja koori staažikatele liikmetele. Kontsert oli igati juubeli vääriline ning lõppes šampanja ja suupistetega. Laulud ühises ringis sõprade keskel ei tahtnud lõppeda. Koduteel oli hea tunne südames.

Taritu koori alguseks peetakse esimest esinemist 1912. aasta teisel kevadpühal esimesel ilmalikul peoõhtul, mille ümbruskonna koolmeistrid Riksu küla Aadu talu rehalas korraldasid. Segakoor astus üles oma esimese dirigendi Mihkel Niidi juhatusel ja esimene õpitud laul oli eesti rahvaviis “Muru Antsu ainus ingel”, mis kõlas ka juubelikontserdil.
Veel on koorijuhid olnud Eduard Prei aastail 1927–1962, Aksel Kuus 1962–1963, Endel Prei 1963–1988. 1988. aastast on dirigent kollektiivi ajaloos esimene diplomeeritud koorijuht Reet Laht.
Koori tähtsaimaks verstapostiks võib pidada Eduard Prei algatatud traditsiooni võtta osa vabariiklikest laulupidudest. Esimest korda jõudis koor XI üldlaulupeole 1938. aastal ja sealt alates on lauldud suure laulukaare all kõigil üldlaulupidudel. See on andnud innustust kõikidele lauljatele ja koorijuhtidele, nii et koor on püsinud tugeva 30-liikmelise kollektiivina tänaseni.

Kohaliku kultuuri jaoks oluline

Koori tähtsust kohalikus kultuuripildis ei saa alahinnata. Peale üldlaulupidude on ikka lauldud oma maakonna laulupidudel, Leisi ja Taritu iga-aastastel kohalikel laulupäevadel, Kihelkonna öölaulupidudel, Eesti Vabariigi aastapäeval Lümandas, kirikukontsertidel ja mujalgi veel. Olulisim on minu arvates see, et inimesed, kes armastavad laulda, tulevad proovidesse kohusetundlikult ja heal meelel. Ja mis peaasi – juurde tuleb ka noori. Koor on kahtlemata üks Taritu kollektiividest, kes kannab oma õlul kohalike laulupidude jätkamise traditsiooni iga aasta juulikuus.
Saja-aastane järjepidevus paneb meie koorile austava kohustuse. Igaüks tabab end mõttelt: minu põlvkond ei saa ju olla see, kes traditsiooni katkestab!

Ajast aega on leidunud inimesi, kes oskavad kooslaulmisest naudingut leida. Ja meie suureks õnneks on kohapeal alati olemas olnud võimekad missioonitundega koorijuhid. Igasugune ühistegevus tugevdab kogukonnatunnet ning kultuuriline järjepidevus on Taritu kandi üks alustaladest.
Juubelikontserdi meeleolu võiks kokku võtta mõttega: tänane päev ei ole mitte ühe sajandi lõpp, vaid uue algus.

Erna Niit,
Taritu segakoori laulja

Print Friendly, PDF & Email