Naised – erinevad ja sarnased

Naised – erinevad ja sarnased

SAARLANE EI OLE, AGA SAARELE KISUB: Kristin Kutti looming sattus Kuressaare linnusesse tänu saarlasest sõbrannale. Foto: Raul Vinni

Sellele, kes treppidest ronimist ei pelga, võib Kuressaare linnuse kaitsetorni ülakorrusele jõudmisel osaks saada vääriline vaevatasu näituseelamuse näol. Sest külmaks ei tohiks naiselikkusest pakatavad Kristin Kutti maalid ja graafika kedagi jätta.

“Seda pilti taheti täna kohe ära osta,” teatab kunstnik, osutades õlimaalile “Pesupäev”, kus naisest paistavad vaid stilettodesse kängitsetud jalad (“Minu enda jalad, muide!” mainib Kutti) ning käsi, mis püksikuid üle nende tõmbab.
2004.–2011. aasta loomingut koondaval näitusel “Naine. Erinevus on kõikjal ühesugune” võib leida veel ühe teose, kus kunstnik ennast kujutanud. Sedapuhku on lõuendile jõudnud viis mina. Kõik erinevad.
Ülejäänud naised – ka kaks jaapani geišat – jäävad vähemalt tavalise näitusekülastaja jaoks anonüümseks.
Nende seas, kes veidigi inglise keelt mõistavad, võib elevust tekitada mõnegi taiese sõnamänguline pealkiri, olgu see siis “Coffee? Tea? Me?” või “Lips Berry” või “Flowerful” .
Aga laskem kunstnikul endal rääkida.

Miks just naised ja miks siin, Kuresaare linnuse tornis?
Sain ühel õhtul järsku kõne Raul Salumäe käest, kes küsis, kas korraldaksin lossis näituse. Mõtlesin hetke ja vastasin: miks mitte. Raul oli näinud vaid mu loodusmaale Orissaare Pritsukas. Mu sõbranna tegi sinna poe ja võttis mu tööd müüki. Aga kuna tema tahtis Saaremaa ja mereteemaga seonduvat, võttis ta ainult loodusmaalid. Leppisime Rauliga kokku, et teeme loodusmaalide näitusest midagi intrigeerivamat ning toon välja sellised pildid, mida ma avalikkuse ees veel eksponeerinud ei ole. Osa on sellised tööd, mida on näinud vaid mu oma pere ja tuttavad.

Mida enim kujutada armastate?
Mul ei olegi kindlat teemat. Aga ehk tõesti naine? Teda on alati läbi ajaloo huvitavaks peetud. Teda armastatakse maalida, teda armastatakse vaadata. Naine on teema, mis köidab, pakub silmailu, põnevust. Naine on kaunis ja õrn.

Sellel näitusel siin on akrüülmaale rohkemgi kui õli.
Ma teen kõike – akvarelli, akrüüli, õlimaali. Ise armastan õlimaali kõige rohkem, aga akrüüli eelis on, et see kuivab kiiresti. Kui mul on mingisugune mõte, siis saan selle teostada, ütleme, nädala jooksul. Panen põhilise mõtte kõigepealt lõuendile, järgmine päev saan juba jätkata ja maal saab kiiresti valmis. Õlimaalidega on nii, et teen küll alguse valmis, aga pean mitu nädalat ootama, kuni ta kuivab, ja siis on see tuhin jälle läinud. Ükski mu õlimaal pole lõpetatud. Mõni saab valmis alles mitme aasta pärast. Seisab tükk aega kapis, siis ühel päeval võtan välja, nokitsen pisut, tuhin läheb jälle üle… Nii see käib.

Siin kohvikus on üles seatud koguni kaks geišat kujutavat maali. Kas see geišatemaatika ja jaapani kultuur on teile südamelähedane?
On. Ma ei teagi, kuidas see Jaapani-teema mulle hingelähedaseks sai… Olen küll Jaapanis käinud ja mulle meeldis seal väga. Ja ma ise kirjutan haikusid.
Muide, jaapani inimese iseloomust üks pool on peidetud ja teine see, mis välja paistab. Ja need on kaks täiesti erinevat asja. Ka minu autoportreel siin on viis mind peal, sest ma ei oska end ühena kujutada. See, milline ma olen, oleneb olukorrast, seltskonnast, sellest, kellega suhtlen.

Osa selle näituse tööde pealkirjadest on vaid inglisekeelsed.
Neid ei anna tõlkida, see on sõnamäng. Mõnikord ingliskeelsed väljendid lihtsalt on mahlakamad, mitmetähenduslikumad. Jätavad mõtlemisruumi: mida see täpselt siis tähendab? Pilt ja pealkiri moodustavad sel juhul terviku, eraldi ei ütle need midagi.

Kas ja kuidas Saaremaaga seotud olete?
Sugulasi mul siin ei ole, mõned sõbrannad küll. Aga Saaremaal katsun ikka iga suvi käia. Siin on hea.

Näitus on Kuressaare linnuse tornikohvikus avatud 1. juulini.


Kristin Kutti

Kristin Kutti on sündinud 1976. aastal Tartus, 1996. aastast elab Tallinnas. Ta on kunstnikest vanaema ja tädi õpetuse kõrval täiendanud oma kunstialaseid teadmisi ja oskusi Tartu lastekunstikoolis, Tartu Lillekoolis, Tartu rahvaülikoolis ja Eesti kunstiakadeemias erinevatel kunsti ja käsitööga seotud kursustel alates nahkehistööst ja portselanimaalist, lõpetades klassikalise maaliga.
2011. aastast õpib Kristin Kutti Eesti kunstiakadeemia avatud akadeemias graafilist disaini.

Print Friendly, PDF & Email