Põllumehed külvavad muusika ja raadiouudiste saatel

Põllumehed külvavad muusika ja raadiouudiste saatel

UUDISTE LAINEL: Valjala talunik Jaan Sink lülitab enne põllule minekut raadio sisse, et oleks selge pilt, milline võim riigis kehtib. Foto: Tõnu Veldre

Kui varem tähendas külviaeg põllumehele nädalate jagu tööpäevi monotoonse mootorimürina saatel, siis moodsad traktorikabiinid võimaldavad neil pikki tööpäevi mööda saata raadiost jutusaateid ja muusikat kuulates.

“Kui põllul on pikad päevad, siis mul raadio mängib kogu aeg,” ütles Kärla vallas asuva OÜ Saare Saba ja Sarved juht Meelis Sepp. “Lõbusam on ju tööd teha, kui keegi su kõrval midagi räägib.”
Kõige rohkem meeldib Sepale Vikerraadio, kus muusika vaheldub asjalike jutusaadete ja uudistega. “Vikerraadio saated on harivad ja ega muul ajal pole niikuinii aega raadiot kuulata,” märkis Sepp.
Kärla põllumehe sõnul on Lääne traktorite kabiinid üsna mürakindlad ja raadio kuuldavus on väga hea. Aastaid tagasi oli Sepal Belarus, kuhu suure müra tõttu polnud mõtet raadiot üldse pannagi.
Valjala talunik Jaan Sink kuulab oma sõnul põllutöödel raadiost kõige enam uudiseid, et oleks selge pilt, milline võim riigis parasjagu kehtib. Teine tähtis asi on värske ilmateade, mis päeva edenedes ei pruugi olla päris sama kui eelmisel õhtul netist vaadates.

Jaan Sink teadis rääkida, et vaatamata suurele lärmile pani osa mehi traktorikabiini raadio juba kolhoosi ajal, ehkki kuulda polnud seal suurt midagi. “Üks lärm teisele lisaks väsitab õhtuks veel rohkem,” selgitas ta.
Jaan Sink ise hakkas raadiokuulamist harrastama talupidamise algul oma 15 aastat tagasi, kui talu sai esimese kabiiniga traktori. Üsna kohe oli selge, et raadiokuulamiseks tuleb kabiin teha müravabaks ja selleks tuli isoleerida kõik kohad, kus müra igasugu kange mööda sisse sai, meenutas Sink.
Praegu kasutab Sink kaks aastat töös olnud Claasi traktorit, mis on nii vaikne, et ilma mõõteriistadele pilku heitmata ei saa õieti arugi, kui mootor töötab. “Ainuke asi, et tema raadio vastab Lääne mallidele ja neil on seal raadiosignaalid ilmselt nii valjud, et võib mune praadida, kui otsad kokku panna,” rääkis Jaan Sink. “Kuna meil on siin Orissaare mastini 30 km ja ühes põllu otsas oli levi ja teises mitte, siis pidin panema võimsama antenni ja võimsama raadio.”

Kuigi autoraadios saab mängida ka CD-sid, pole see siiski nii põnev, kui uudistega kursis olla. “Tänapäeva raadiojaamad uhavad valitud muusikat nii et küll ja rohkem,” märkis Sink.
Lisaks raadiokuulamisele aitavad põllumehi kibekiiretel hooajatöödel muu maailmaga senisest paremini ühenduses olla moodsad mobiiltelefonid, mis võimaldavad käed kõnelemise ajal vabaks jätta.
Meelis Sepp ütles, et Vene traktoris oli kärin ja mürin nii kõva, et pahatihti ei pannud tähelegi, kui telefon helises. Selleks et telefoniga suhelda, tuli kabiinist välja karata ja mürisevast traktorist eemale joosta. “Vahel läks ka üsna tüütuks, just said käigu sisse panna, kui jälle keegi helistas,” rääkis Sepp.

Jaan Singi sõnul tekkis tal mobiiltelefon juba 1990-ndate keskpaigas. “Suur oli küll nagu telliskivi, aga vaja teda oli ja rahul ma temaga olin,” ütles viljakasvataja.
Kaasaegsed hands free süsteemid on Singi hinnangul väga praktilised, kuid ka ebamugavad. “Teinekord võib kõrv õhtuks päris haige olla,” märkis Sink.

Print Friendly, PDF & Email