Naudi päikest, pea piiri

Naudi päikest, pea piiri

 

Päike on leidnud tee tagasi meie igapäevaellu: tagahoovid ja rõdud on täis päevitajaid ning poodides on terve hulk rannahooajaga seotud kaupu. Kuigi päike tuju paremaks teeb, suudab ta paljudele ka peavalu põhjustada.

Inimesed taipavad äkitselt, et rannas võib keegi märgata nende “sangakesi”, “ujumisrõngast” või voldikesi. Seega võetakse ette isegi hullumeelseid plaane kilode kiireks kaotamiseks ja ilusa päevituse saamiseks.
Minu arvamus on see, et igale inimesele on antud oma kehakuju ja sellega tuleks rahul olla. Ja kui see tõepoolest ei ole päris unistuste figuur, siis on olemas palju tervislikke viise, selle asemel et üritada nädalaga kaotada näiteks viis või rohkem kilogrammi. Kui alustada rannahooajaks valmistumisega, siis tuleks alustada pigem vaikselt. Soovitatud 10 000 sammu päevas oleks ideaalne algus, toitumise puhul tuleks silmas pidada, et kolme suure toidukorra asemel võiks selle sama toidukoguse jaotada rohkematele kordadele ja korraga süüa väiksema portsjoni.

Rohkem sporti

Niipea kui ilmad ilusad, saab ka rattaga sõitma minna või näiteks mulle meeldib väga rulluisutada, võib ka jooksmas käia, ujuda, käia erinevates trennides, näit vesiaeroobikas vms. Paljud arvavad – ja ka mina ise arvasin kunagi –, et kui tahta kaalust alla võtta, siis tuleb lihtsalt vähem süüa, jätta toidukordi vahele jne. Vääramat põhimõtet kaalust alla võtmiseks vist ei saagi olla. Ilma trennita võib sellise näljutamisega kaotada kaalu hoopis lihasmassi arvelt ning “sangakesed” ei kao kuskile.
Teine asi, mis minu arvates ei kuulu päris suve juurde, on võltspäevitus. Ma ei mõtle seda, kui keegi on kasutanud natuke isepruunistuvat kreemi, vaid neid, kes käivad mööda linna ringi, ise oranžid. Tõepoolest, ma saan aru, et käiakse solaariumides, kasutatakse erinevaid kreeme, spreisid ja viimasel ajal üha enam ka vahte. Arvatakse, et päevitama minnes ei tohi valge olla, muidu peegeldub päike tagasi ning ei hakka peale. See ei ole üldsegi nii, kõik oleneb ikka igast inimesest endast. Täpselt nagu kehakaalugi puhul on igaüks indiviid ja unikaalne, seetõttu ei tohiks keegi võrrelda end mõne jumekama tuttavaga, kes olenemata aastaajast on alati pruun.

Suvega kaasnevad ka paljud ohud. Päike on kui hea sõber, kelle seltsis veedetud suvi aitab jagu saada talvekülmast, haigustest ja stressistki. Et sõber aga vaenlaseks ei muutuks, tuleb enne temaga kohtumist üht-teist teada ja meeles pidada.
Tervishoiuameti koduleheküljel on terve hulk soovitusi. Päikesekiirgus soodustab organismis D-vitamiini teket, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust.
Samas võib ülemäärase kiirgusega kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine. Päikesekiirgusega ei tohiks liialdada, päikesekiirguse üledoosiga kaasnevad päikesepõletus, kortsud, nahavähi ja silmahaiguste tekke oht.

Nii naha- kui ka vähiarstid räägivad viimasel ajal nagu ühest suust, et sagenenud on nahavähijuhud, mille üks põhjus on päikesega liialdamine.
Organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige vajaliku koguse D-vitamiini sünteesimiseks piisab lühiajalistest päikesevannidest – pole vaja rannas või õuemurul lõputult praadida. Kui aga ees seisab tõesti pikem päikese käes viibimine, on soovitatav kasutada päevitustooteid, mis sisal-
davad kaitse- ehk päikesefaktorit ehk UV-filtrit.
Päikesekiirguse eest vajavad kaitset ka juuksed. Liigne päevitamine pleegitab juukseid, muudab nad tuhmiks, kuivaks ja hapraks, mistõttu on juukseid raske kammida, nad hakkavad katkema. Seetõttu tuleb päevitamise ajaks pähe panna kas rätik või kübar või kanda juustele nt fotofiltrit sisaldava šampooni, palsami, vahu, geeli jne abil kaitsekiht.
Kogu selle suhteliselt spetsiifilise jutu saab kokku võtta lausega: päevita turvaliselt ja tervislikult ja ära liialda!

Vana hea porgand

Mina ise väldin nii palju kui võimalik igasugust võltsi ja keemilist päevitust, suvel päikse kätte magama ei jää ning juuksed katan üldjuhul mingisuguse rätiga. Et päike veidi paremini peale hakkaks, kasutan aeg-ajalt porgandiõli, kuid see on ka kõik.
Mina kuulun nende inimeste sekka, kelle nägu kattub esimeste kevadpäikse kiirtega pisikeste tedretähnidega, kuid kerge jume tuleb heal juhul alles suve lõpuks.
Nahast rääkides ongi olemas neli fototüüpi. Esimest tüüpi inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi ning nende nahk ei päevitu. Teistel tekivad samuti sageli päikesepõletused ja nad päevituvad aeglaselt.
Kolmandatel tekivad päikesepõletused aga harva ja nende nahk päevitub kiiresti. Viimasel tüübil päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti. Kreeme ja muid kaitsvaid vahendeid peakski valima, arvestades oma naha fototüüpi.

Ei ole tõepoolest mõtet ennast meeletult praadida, kui kuulud näiteks esimesse või teise fototüüpi. Lisaks on ju veel inimesi, kellel on mingisugune päikeseallergia ning nahale tekivad väikesed punnid või mõjub päikesekiirgus neile lihtsalt halvasti, süda hakkab puperdama ja silme ees kisub mustaks. Sel juhul oleks parem üldse mitte päevitama minna, vaid valida mingisugune hea pruunistav vaht, mis lisab sulle veidike jumet, ilma et peaksid oma tervisega riskima.
Kokkuvõtteks tahan ma lihtsalt öelda, et igal asjal on piir. Lihtsalt selle pärast, et suvi on peaaegu käes, ei peaks keegi hakkama ennast piinama. Kõik kilod, mis kiirelt lähevad, võivad ka kiirelt tagasi tulla; solaariumis veedetud tunnid ja päevad võivad kunagi tulevikus kätte maksta ja päikese käes praadimine võib samuti õnnetult lõppeda. Eelkõige tuleks kõigil suvitajatel pöörata tähelepanu tervisele ja sellele, missugune päevitamine igaühele individuaalselt kõige paremini sobib.
Ja lõpetuseks soovin kõigile ilusat suve!

Pärlin Luhila

Print Friendly, PDF & Email