Ei saa me läbi Soometa! (12)

Ei saa me läbi Soometa!

 

Niimoodi võime omakeskis laulda küll, teise laulu sõnu veidi muutes. Soome on saarlaste naaber, kui arvesse võtta, et ainult suur vesi on vahel. Ega see vesi teab mis suur ka ole, umbes üle sajakonna kilomeetri.
Paljudele saarlastele on Soome kahjuks vägagi lähedal ja omane ja sellega tuleb arvestada. Umbes põhimõttel, et sugulast valida ei saa.

Teadsin juba ammu, et saarlased, nagu teisedki eestlased, käivad välismaal, antud juhul naabrite juures tööl.
Käivad isegi minu suvevallast, mis jääb Saaremaa läänenurka ehk teisisõnu Soomest kõige kaugemale. Rootsile jälle kõige ligemale.
Kes need võõrsilt töö otsijad on?
Käib naine, kes varem askeldas aleviku väikekaupluses, käib nooremapoolne naine, kel Kuressaares küll on hädapäraselt ajuti tööd.
Soomes on juba pikemat aega tööl aleviku sotsiaalasutuse endine juht, kes teenib nüüd palju rohkem kui kodumaal. Ta ei pidanud vaevaks vanemas eas soome keel selgeks saada, käies Tallinnas regulaarselt õppimas. Algul ei tahetud kursuslaseks võttagi, arvates, et ega ta töö ja pere kõrvalt jaksa üle mere tudeerimas käia.

Hommikul “orjalaevaga” üle lahe

Siinseid ridu ajendas mind kirjutama aga hoopis pilt, mida nägin laevaga Helsingisse sõites ja sealt naastes.
Laevaks oli Viking Line, mis jättis Tallinna seljataha kell kaheksa hommikul. See, rahvasuus “orjalaev”, mis viis teiste hulgas ka saarlased võõrsile tööle. Oldi üpris tülpinud nägudega. Lustireisijate hulgas olid nad ilmselgelt hoomatavad. Seljas tööriided (teksad), mis polnud tükk aega pesumasinat näinud. Pärast paaritunnist lainetel loksumist olid esimesed juba otse laevapõrandale pikali heitnud ja silma looja lasknud. Lamajate seas oli ka naisi. Pinke kõigile ei jätkunud, kuigi tagasiteel nägin õnnelikku noormeest, kellel oli isegi suur valge püüriga padi kaasa võetud ja mõnus koht pikutamiseks kätte võidetud.

Naabrite sotsialistlik maksusüsteem

Küsisin naabrinaiselt, miks tema talvel Soomes tööl käis. Vastus oli ootuspärane: talvel pole kodusaarel tööd saada, isegi kõige väiksema palga eest mitte. See matab maha mõtte kodusaarel tööd otsidagi. Mida pakutakse, see ei rahulda vähegi tõsisemaid vajadusi. Tööandja ei hinda mind, ei võta minu eluväärtusi tõsiselt, kurtis tubli naine, kes on varem idas ennast leidmas käinud.
Kas mul tuleks need saarlased hukka mõista ja näidata näpuga – jätavad kodu maha? Mina küll ei viska esimesena kivi nende koduaknasse. Need, keda siin kirjutades silmas pean, on juba aastates naised, kel lapsed suured või juba kodunt läinud.
Viinalembesed nad ei ole.
Saaremaal on nigelad palgad, kui mandril saadava rahaga võrrelda. Soome palganumbritest rääkimata.

Soome keskmine palk on nii laias laastus 3500 eurot kuus. Ja maksusüsteem on naabritel sotsialistlik, jättes väikesepalgalisele palju enam kätte kui Eestis. Näiteks tulumaksuprotsent riigile kuni 9000 eurolt kuus on 6,6! Järgmine tulumaksuaste on 7,4%, siis 8,3%, 9,1%, 10,1%, 11,1% jne. Võrreldes meie 22-protsendilise tulumaksuga (kõigile) on vahe mäekõrgune.
Rikastele tehakse muidugi liiga – maksuprotsent on suurelt sissetulekult 46,7!
See lühike võrdlus annab tuge neile, kes peavad vajalikuks Eestis astmelise tulumaksu kehtestamist. Reformierakond sõdib niisuguse mõtte vastu kahe käe ja jalaga. Astmeline tulumaks tähendaks ju selle partei põhiliste rahastajate kukru õhemaks muutmist.
Statistikud teavad, et eestlased on Soome suurim välismaalaste rühm, kellest arvatavalt umbes 30 000 elab Helsingis ja selle ümbruses.

Soomes rõõmustatakse ühest küljest selle üle, et eestlased elavad kergesti uude riiki ja ühiskonda sisse, teisest küljest muretsetakse, et eestlased tunnevad suhteliselt vähe huvi oma keele ja kultuuri säilitamise vastu.
Soomes rõhutatakse aga igal sammul, et täisväärtuslikuks eluks teises riigis tuleb endale selgeks teha selle maa keel ja kultuur, aga ilmtingimata säilitada ka oma keel ja kultuuri-identiteet.
“Ajud” ja oskustöölised on Eestist sääred teinud. Ja need, kes koju jäänud, rabavad ennast minimaalse palga eest haigeks, on tavaline kurtmine meestel omavahel. Ei julge haiguslehel keegi olla ega ennast terveks ravida.

Soomes töötavate eestlaste arvu ei tea

Palju saarlasi (üldse eestlasi) Soomes töötab, ei tea täpselt keegi. Räägitud on 25 000-st. Seda mujal töötajate hulka ei olegi võimalik arvuliselt teada, sest paljud jätavad oma ajutise töösuhte vormistamata, lootes nii tööandjalt kõrgemat palka saada Ja mõni, nagu minu naabrinaine, ei taha, et tema võõrsil töötamine laiemalt teada oleks. Polevat uhkustamise asi!
Tihti minnakse naaberriiki töötama lootuses, et edaspidi saadakse pensionilisa sellele nigelale 315 eurole, mis on meie keskmine pension (pigem elatusraha).
Uurisin selle kirjatüki tarvis maksuametist, kuidas asjaolud on.
Sotsiaalmaksu tasumist ja sotsiaalse kindlustuse tagamist reguleerib Euroopa Liidus Euroopa Nõukogu määrus nr 1408/71.

Selle määruse teise jaotise alusel määratakse kindlaks, missuguse liikmesriigi seadusandlust tuleb kohaldada, kui tegu on töötaja liikumisega Euroopa Liidu piires või juhul, kui tema tööandja registreeritud esindus või tegevuskoht asub teises liikmesriigis kui see liikmesriik, kus inimene töötab.
Määruse artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et Euroopa Liidu sees liikuvatele töötajatele kehtib vaid ühe (!) liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeem, seda nii maksude ja maksete tasumise kui ka pensionide ja hüvitiste väljamaksete osas.
Kohaldatava õiguse kindlaksmääramise kriteerium on inimese töökoha füüsiline asukoht ehk liikmesriik, kus tööd tehakse.

Kui Eesti tööandja maksab palka töötajale, kes täidab tööülesandeid teises EL-i liikmesriigis, siis üldreeglina peab ta maksma sellelt palgalt sotsiaalkindlustusmakseid töökohariigi seadusandluse alusel.
Kui inimene elab Eestis, aga töötab Soomes, kohalduvad talle Soome sotsiaalkindlustuse seadused, sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed tuleb tasuda Soome.
Veel üks kuradisõlm ootab mõttes lahtiharutamist.
Näiteks on Soomes vabu töökohti 33 500, tööotsijaid omal maal 227 000.
Lisan sellele loole statistikaameti andmed (pange tähele, et Lääne-Eestis on töötuse määr väiksem kui kogu riigis, seda pealegi paarikümnel aastal!).
Viimasel kahel aastal on Saaremaal hõivatute arv olnud stabiilne – ligi 15 000. Töötuid oli mullu aasta keskmisena 6200.

Niisugused on tööjõu lahinguvälja parameetrid, mis sunnivad mujalt tööd otsima.
Sotsiaalsetest põhjustest ma siinkohal ei kirjuta, see on järgmise arvamusloo teema.

Tõnu Vare
suvesaarlane, sage külaline Soomes

Print Friendly, PDF & Email