PRIA soovitusi pindalatoetuste taotlejatele

2. mail algab põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotlusvoor. Erinevaid toetusi on kokku kümmekond ja oodata on üle 16 000 taotluse. Soovitame taotluse esitamisel eelistada elektroonilist kliendiportaali e-PRIA.

Juhime põllumeeste tähelepanu ka uuendustele taotlemisel ja selgitame üle mõne teema, mille kohta igal aastal küsimusi esitatakse.

Uuendused taotlusvormis

Taotluse juurde kuuluvat põldude loetelu vormi PT50A täites tuleb arvestada uue põllumajanduskultuuride loeteluga –kasvatatav põllumajanduskultuur tuleb kirja panna vastavalt sellele. Kultuuriga peab sobima ka iga konkreetse põllu maakasutustüüp, mis vormile märgitakse. Uut põllukultuuride loetelu saab vaadata PRIA kodulehelt või juhendist “Abiks taotlejale” ning küsida teenindusbüroodest.

Samuti on vormil uus veerg kasvatatava kultuuri kasutuviisi või otstarbe kohta. Veergude täitmise kohta annavad selgitusi märkused vormi lõpus ja “Abiks taotlejale”.

Lisaks tuleb põldude loetelus teha iga põllu kohta märge põllumajandusmaa kasutusõiguse kohta. Kasutusõigus on maa omanikul, rentnikul (suuline või kirjalik rendileping) või muul õiguslikul alusel maa kasutajal (kasutusvaldus, tasuta kasutamise leping).

Kui suure põllumassiivi kohta on mitu maa kasutamise õiguslikku alust, siis piisab selle õigusliku aluse märkimisest, millega on hõlmatud suurem osa põllust. Põldu taotluses kasutusõiguse alusel osadeks jagama ei pea.

Kõik pindalatoetuste taotlejad peavad esmakordselt täitma nõuetele vastavuse küsimustiku. Nõuetele vastavuse reeglid kehtivad Eestis 2009. aastast nii ühtse pindalatoetuse kui ka maaelu arengukava keskkonnatoetuste saajatele. Küsimustikus päritakse taotleja põllumajandusliku majapidamise kohta selliseid nõuetele vastavuse reeglitega seotud andmeid, mida registrites ei leidu.

Maa kasutusõiguse alused selgeks!

Igal suvel ja sügisel saab PRIA kaebusi selle kohta, et maavaldaja või -omaniku maadel on keegi tema nõusolekuta näiteks niitmas käinud või taotleb võõrale maale omaniku teadmata toetusi.

Segaduste vähendamiseks on taotlusvormis nüüd lahter, kuhu taotleja märgib, millisel õiguslikul alusel ta taotlusalust maad kasutab. Soovitame enne taotluse vormistamist veenduda, kas maa kasutamise osas asjaosaliste vahelised lepped tänavu ikka kehtivad. Kirjalikke dokumente PRIA selle kohta taotlemisel ei küsi, aga kui hiljem tekib maa kasutamise üle vaidlusi, siis tuleb just toetuse taotlejal oma õigusi tõendada. Toetuse saamiseks peab taotleja olema mitte ainult maa õiguslikul alusel kasutaja, vaid ka seal tegelike tööde tegija, sest toetus on mõeldud põllutöödega seotud kulutuste hüvitamiseks. Mitu taotlejat korraga samale maale toetust taotleda ei saa.

Kaartidest ja põllumaast

Miks PRIA ei maksa toetusi kõigile maadele, kus praegu tegelikult põldu haritakse ja miks põllumassiivide kaarte pidevalt uuendatakse?

Toetusõiguslik on vaid selline põllumaa, mis on kantud PRIA põllumassiivide registrisse ja mis oli 30. juuni 2003 seisuga heas põllumajanduslikus korras. Kui praegu haritakse põllumaad ka sellisel alal, mis 2003. a polnud heas põllumajanduslikus korras, siis pole sinna toetusi taotleda võimalik. Selline reegel tuleneb Euroopa Liidu õigusnormidest ja kehtib vähemalt praeguse programmperioodi lõpuni aastal 2013.

Koos taotlusega tuleb PRIA-le esitada samal aastal PRIA-st pindalatoetuste taotlemiseks saadud kõige uuemad põllumassiivide kaardid, märkides sinna ise taotlusaluste põldude piirid. Vanemad kaardid ei sobi, sest PRIA uuendab põllumassiive ja sellega seoses ka kaarte igal aastal.

Iga nelja aasta jooksul valmivad erinevate Eesti piirkondade kohta õhust tehtavad ortofotod, mis võimaldavad fotodel olevat tegelikku maakasutust võrrelda seniste kaartide ja seal näidatud piiridega, arvestada massiivi pindalast maha mittetoetusõiguslikud alad ja täpsustada massiivi tegelikku pindala. Massiivipiiri muutmise vajadus võib selguda ka kohapealse kontrolli ja GPS-iga mõõtmise tulemusel. Uued kaardid väljastatakse ka neile, kes soovivad taotleda toetusi toetusõiguslikele maadele, millele pole seni toetust taotletud ega massiivikaarti koostatud.

Massiivikaartide koostamise üks põhimõtteid on: igale taotlejale oma põllumassiivi kaart. See aitab välistada seda, et suure massiivi mitu taotlejat joonistavad oma põlluks arvatava maa piire eksikombel kattuvalt. Samuti “tükeldab” PRIA massiive väiksemaks siis, kui toetusi taotletakse vaid osale suurest põllumassiivist. (Liiga suure massiivi piiride kaardile märkimisel võib kergesti vigu tulla.) Kui taotleja soovib edaspidi taotlusalust maad algsel massiivil suurendada, siis on see võimalik ja talle koostatakse jälle uus kaart vastavalt tegelikule maakasutusele.

Infot pindalatoetuste kohta saab PRIA kodulehelt www.pria.ee (kus on ka viide põllumassiivide veebikaardile), infotelefonil 73 77 679 ja maakondlikest büroodest. Taotlusi ootame 2.–21. maini.  Hilinenult saab taotlusi esitada veel 15. juunini, kuid siis väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta.

Print Friendly, PDF & Email