Abituriendid pidasid uutmoodi eksamit kirjandist keerulisemaks

Abituriendid pidasid uutmoodi eksamit kirjandist keerulisemaks

TÕSINE TÖÖ: Sandra Sonets, Triinu Sepp, Tõnis Prants, Grete Pokk ja klassinurgas istuv Toomas Soots on süvenenud erinevaid teadmisi-oskusi nõudvasse emakeeleeksamisse. Foto: Tõnu Veldre

Saare maakonna 314 koolinoore ja kooli varem lõpetanu jaoks avas kevadise riigieksamiperioodi uutmoodi emakeeleeksam.

Kui varasematel aastatel on emakeele riigieksamiks olnud küpsuskirjand, milles noored elu üle arutlevad, siis käesolevast aastast koosneb eesti keele riigieksam kahest osast: tekstimõistmisülesandest ja kirjandist.

“Juhe on nii koos praegu,” tunnistas pärast rohkem kui viietunnist mõtte- ja kirjatööd eksamiruumist välja astunud Toomas Soots Saaremaa ühisgümnaasiumi 12.b klassist.

“Minu jaoks oleks kergem olnud lihtsalt kirjand, aga samas see tekstiosa aitas ka pisut kirjandi kirjutamisel – sealt sai mõtteid võtta,” lausus ta.

“Sellise eksami puhul on neil, kes oma 20 punkti taga ajavad, neid lihtsam kätte saada, aga mulle endale oleks palju rohkem meeldinud kirjandit kirjutada,” tõdes samuti 12.b-s õppiv Lauri Post.

Kõike mängu panna ei saanud

Lauri jaoks oli proosa-, luule- ja ajakirjanduslikke tekste sisaldav ülesanne esialgu natuke šokeeriv. “Kõik tekstid käsitlesid eesti keelt ja teemade ring oli suhteliselt väike,” tähendas ta. “Mul jäi selline tunne, et kõiki oma teadmisi ma mängu panna ei saanud. ”

“Ja kirjand tuli ikkagi sama pikk, nagu oleks tulnud varasemail aastail,” lisas Toomas Soots. “Seega tegime topelttööd.”

Lauri Post ütles, et eksamit tegema asudes ta endale väga kõrgeid eesmärke ei seadnud. “Suht keskmiselt läks, sest väga sobivat teemat ma endale ei leidnud,” ütles ta tagantjärele.

Mõlemad noormehed kirjutasid inimeste maailmavaadetest ning sellest, kuidas nemad maailmavaadet mõistavad.

“Praegu on küll meeletu pingelangus,” resümeeris Post.

Kõik registreerunud ei tule eksamile

Kõigile abiturientidele kohustuslikku emakeeleeksamit tegi maakonnas tänavu 314 noort. Gümnaasiumide abiturientide kõrval panid oma teadmised-oskused proovile viis Kuressaare ametikooli õpilast ja varem kooli lõpetanud.

“Registreerunuid on alati rohkem, aga miskipärast on nii, et mõnigi varem lõpetanute seast, kes oli end eksamile kirja pannud, eksamit tegema ei tulegi,” tõdes Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Raivo Peeters.

Kokku tegi Eestis esmaspäeval emakeeleeksamit üle 10 000 koolilõpetaja.

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb igal õpilasel teha viis eksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Saare maakonna noorte seas populaarsemate riigieksamitena nimetas Peeters geograafiat, inglise keelt ja ühiskonnaõpetust.

Käesoleva aasta riigieksamitele on end registreerinud 18 233 eksaminandi.

Riigieksamite periood lõpeb 15. juunil füüsika lisaeksamiga.

Print Friendly, PDF & Email