Keit Pentus: uus metsaseadus kutsub pätid korrale (8)

Keit Pentus: uus metsaseadus kutsub pätid korrale

VAATAB METSA: Keskkonnaminister Keit Pentus (esiplaanil) loodab tulevikus pätitegijad metsafirmad korrale kutsuda. Ministri nõunik Evelin Oras ja Kärla vallavanem Villi Pihl on ministriga nõus. Foto: Tõnu Veldre

Eile Saaremaad väisanud keskkonnaminister Keit Pentus ütles, et ettevalmistamisel on uus metsaseadus, mis varasemaga võrreldes peaks olulisel määral tõhustama järelevalvet metsatööde üle.

“Mingeid revolutsioonilisi muutusi me uues seaduses ei kavanda ja põhimõtted jäävad ikka samaks,” rääkis Keit Pentus. “Probleem on aga selles, et paljude korralike metsatöötlemisfirmade autoriteet kannatab seetõttu, et leidub paar sellist pätitegijat, kes näiteks käivad metsas sobimatul ajal, jätavad sinna maha sügavad rööpad ja üldse eiravad head metsategemise tava. Säärase tegevuse tõttu kannatab sügavalt kogu metsandussektori maine.”

Keskkonnaministri sõnul mõtleb ministeerium praegu sellele, kuidas tõhustada järelevalvet metsategemise üle. “Mõte, mida me arutame, seisneb selles, et näiteks ehituse juures on kohustus panna välja silt, kus on kirjas, kes on töö tellija, kes teostaja, millal see valmis saab,” selgitas ta. “Samamoodi võiks ju olla ka metsa ülestöötamisel.”
See tähendab, et puhtalt kontrolli ja järelevalve tugevdamise eesmärgil kavatsevad uue metsaseaduse koostajad lülitada sellesse sätte, mis kohustab metsa ülestöötajat panema tööde ajaks välja tahvli, kus oleks peal kogu vajalik teave: kes metsa teeb, millal töid tehakse, kes on omanik, kes on tööde teostaja.

Infotahvel distsiplineeriks hoolimatuid firmasid

“Kui on ikka näha, et käib korralike metsategemistavade eiramine, siis oleks kohe olemas kontakt, kellega ühendust võtta,” lausus Pentus. “Arvan, et mingil määral distsiplineeriks see hoolimatuid metsafirmasid kindlasti.”
Teine Saaremaa valuprobleem, mis on viimasel ajal siinsetele loomakasvatajatele palju muret valmistanud, on huntide populatsiooni kasv. “Võib öelda, et see probleem on n-ö kahe otsaga asi. See, et hundid Saaremaal olemas on, näitab, et siinne loodus on väga heas korras,” tõdes Pentus. “Samas saan ma aru lambakasvatajatest, kes pidid eelmisel aastal huntide tegevuse tõttu korralikke kahjusid kandma.”

Ministri soovitus kõlab: ühelt poolt teha head koostööd jahimeestega, teiseks tuleks aga senisest rohkem mõelda ka ennetavatele abinõudele. “Praegu on näiteks võimalik tarade paigaldamise kulusid 50 protsendi ulatuses kompenseerida.”
Pentus lisas, et tema teada on Saaremaal väga edukaid tarade turustajaid, seda võimalust ei ole aga väga palju kasutatud. “Üks lambakasvataja on siin seda teinud ja temal eelmisel aastal huntidega probleeme ei olnud,” märkis Keit Pentus.

Minister hundivaba Saaremaad ei poolda

Küsimusele, kui palju hunte võiks Saaremaal olla, vastas keskkonnaminister: “Hinnanguliselt üks hundipesakond, milles on 7–8 looma. Võrreldes varasema ajaga, kui hunte oli saarel 2–3, on kasv tuntav. Arvan, et see on ikkagi saar-laste endi otsustada, milline on taluvuse lävi, ja kui on vaja, siis tuleb koostöös jahimeestega huntide arvukust reguleerida. Kindlasti ei ole ma aga äärmusesse kalduja ega poolda hundivaba Saaremaad.”
Eilse Saaremaa visiidi käigus külastas keskkonnaminister Orissaare ja Kärla valda, käis Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuses ja tutvus Kuressaare Soojuse koostootmisjaama ehitustöödega.

Print Friendly, PDF & Email