Salme lapsed tegid oma näitemänguõhtu

Tänaseks võib julgelt kinnitada, et traditsioon on loodud –Salme kolmas oma laste näitemänguõhtu on teoks saanud.

Veidi erinevalt küll eelnevaist, sest toimus rahvamaja asemel koolimajas, kuid see ei vähendanud ürituse olulisust näitlejatele ja lavastajatele. Oligi võimalus tõestada, et näitemängu tegemiseks ei ole alati vaja lava, oluline on tahtmine teha teatrit ja sellest rõõmu tunda.

Õhtut alustasid kõige väiksemad esinejad Salme lasteaiast. Luule Rajaveri juhendamisel mängiti etendust “Siili keedupott”: kõik metsaloomad käisid uudistamas, mida see siil siis oma keedupotis vaaritab.

Teisena astusid lavale Salme põhikooli 4. klassi õpilased, kes Mirle Arge juhendamisel kehastusid arvutihulludeks. Kõigile tuttaval Buratinol, Malvinal, Artemonil ja Pierrot’l tuli arusaamatusi ja pahandusi liigsest arvuti taga istumisest.

Kakuke ja isekas hiiglane

3. klass esitas Oscar Wilde’i jutustuse põhjal valminud “Iseka hiiglase”, mille oli lavastanud Merle Lepik. Loo hiiglasest, keda kõik lapsed kartsid ja kelle juurde tema raske iseloomu tõttu ei juletud minna. Hiiglase juures ei vahetunud isegi aastaajad. Kahjuks oli ruumi akustika puudulik, mille tõttu ei jõudnud tähelepanelikku kuulamist väärt sügav tekst kohati publikuni.

Algklasside näitering tõi publiku ette iiri muinasjutu “Jack ja seltsilised”. Merle Sillavee lavastatud lugu rääkis noormehest nimega Jack, kes läks laia ilma õnne otsima, leidis endale sõbrad ning sai koos nendega ühel nõul ja jõul jagu ka röövlitest. Lustakad loomamütsid andsid näitemängule mõnusat koomikat, hea leid tantsuna lavastatud kaklus röövlitega. Kuna näiteringil seisab veel ees osalemine maakonna algklasside näitemängupäeval, hoiame neile pöialt!

Pärast vaheaega teater jätkus, õhtu teise poole sisustasid suuremad näitemängutegijad. 6. klass ja õpetaja Elgi Salongi lavastatud “Kakuke”. Mõnusalt ümarikuks kerkinud Kakuke (Karl-Thomas Sepp) jäi kõige rohkem meelde oma lavajulguse ja hea diktsiooniga. Eriliseks tegi selle näitemängu, et kogu lugu esitati vene keeles. Tubli!

Salme sõnaring ja “Kolm lugu Iirimaalt”, lavastaja Maire Sillavee. Tarkus on tavaline vara, aga ikka on nii, et asju saab alati erinevalt tõlgendada ning sellisest tarkade ja veidi vähem tarkade meeste väitlusest esimene lugu oligi. Teine lugu tõi vaatajate ette tööka perenaise Inary (Rebeca Ilvik) kes ettevaatamatusest kutsus endale appi haldjad ja oli siis hädas nende majast väljasaamisega. Sõnaringi etteaste lõpetas kolmas lugu teemal “Vaikimine kuld, rääkimine hõbe”.

Tulu tööõpetuse klassi jaoks

Lõpuks jõudis järg võib-olla õhtu ehk oodatuima etteasteni. Salme sõnaringi näitleja Karl Juhandi esitas monoetendusena katkendi Andrus Kivirähu “Aabitsakukest” (lavastaja Maire Sillavee).

Kas ja kuidas suudab üks koolipoiss üksinda lavaruumi täita ja vaatajaid kuulama panna? Suutis, vähemalt täiskasvanud publiku.
Näitemänguõhtule pani vahva punkti emmede-isside hoogne luulekava. Nemad olid seekord ise lasteks kehastunud ja pannud kokku kava luuletustest, mis rääkisid laste rõõmudest ja muredest, ning lustisid publiku ees täiega.

Ja oligi kõik. Selleks korraks

Salme põhikooli, Salme rahvamaja ja kooli hoolekogu ühiste jõududega teoks saanud üritus oli igati korda läinud. Piletite müügist ja teatrikohviku kassast saadi kokku 145 eurot tulu, raha läheb poiste tööõpetuse klassi tehnika uuendamise fondi.

Kai Prostang

Print Friendly, PDF & Email