Suuremõõtmeline Ameerika põllumajandus avaldab muljet (4)

Suuremõõtmeline Ameerika põllumajandus avaldab muljet

SUURTE PÄRUSMAAL: Tanel Aru ja Aavo Aljas (paremal) Chicago toorainebörsi hoone ees. Selles majas tegeletakse maailma põllumajandussaakide müümise ja hindade määramisega ning seal pannakse paika ka meie nisu ja rapsi hind. Foto: erakogu

Aprilli esimesel poolel USA-s Suure järvistu ümbruse osariikides kahenädalasel maaelu- ja põllumajandusreisil käinud Saaremaa talunikke hämmastasid sealse põllumajanduse mõõtmed.

“On Euroopa mastaabid suured ja vägevad, aga Ameerikas on haritud maa osakaal mõnel pool veel suurem,” ütles Orissaare talunik Aavo Aljas. “Nendes piirkondades, kus meie käisime, oli sisuliselt 100 protsenti põllumajandusmaa.”
Reisimarsruudi sisse jäänud valdavalt Suure järvistu regiooni osariikides kasvatatakse peaasjalikult vaid GMO-maisi ja GMO-sojauba, mis annavad kõige võimsama saagi. Maisitera koristati hektari kohta üle kümne tonni, erandjuhtudel isegi kuni 15 tonni, ja enamik sellest läheb bioetanooliks.

Taliviljade kasvatamine ebarentaabel

Taliviljade kasvatamist peetakse selles piirkonnas ebarentaabliks, küll aga kasvatatakse mitmel pool talinisu veistele kevadel karjatamiseks ja silo tegemiseks, rääkis Aavo Aljas. Tehnika on ameeriklastel võimas ja tööviljakus suur. Näiteks haris üks talunik sisuliselt üksinda 1300 ha põllumaad, vaid pritsimisteenuse ostis sisse. Ülejäänud tööd tegi ta üksi ning saagikoristusele kutsus venna appi.
Kuivatites kasutatavad ameeriklased maagaasi. Maagaasi jaotusvõrk on üle USA välja arendatud samamoodi nagu meil elektrivõrk.
Valjala viljakasvataja Andres Kurgpõld märkis, et Ameerikas nähtud preeria mullaviljakust ei anna Eesti omaga võrrelda. Huumusekiht ulatub seal vaata et kahe meetrini. Muljet avaldas külvikorra lihtsus – mais ja sojauba aina kordusid ja kevadel käidi maa sügavkobestiga üle.

“Kui Eestis põllumehed nii lihtsalt hakkama saaksid, siis võiks ju lausa hõisata,” sõnas Kurgpõld. Uudne oli ka see, et ameeriklased kasutasid väetisena vedelat lämmastikku, mida kevadel mulda viidi.
Leisi valla põllumehe Martin Salu sõnul elavad suured põllumajandustootjad Ameerikas kindlasti paremini, kui elab põllumees Saaremaal. Põllumaad oli neil 1000–5000 ha ja tehnika võimsusklass traktoritel 300–600 kW. “Väikeste taludega, mida tee ääres hakkas väga palju silma, me ennast võrrelda ei saanud, sest neid talusid me ei külastanud,” rääkis Salu.
Valjala talunik Jaan Sink ütles, et GMO-soja ja GMO-mais müüb Ameerikas praegu nii hästi, et paljud põllumehed on loomapidamise lõpetanud ning kasvatavad maisi ja sojauba. “Hinnad on taevas ja nad teenivad ränka raha,” kinnitas Sink. Et peatselt tuleb turule Eesti oma sojasort, lubas Sink seda kindlasti maha panna.

Erinevad saagikindlustuse viisid

Aavo Aljasele tundus huvitav, et Ameerikas on palju erinevaid saagikindlustuse viise, näiteks kindlustab osa põllumehi seal ära vaid majandustegevuse tulukuse. Kui saagi eest laekub tulu loodetust vähem, peab kindlustus vahe kinni maksma.
Kindlustushüvitise saamiseks lepivad põllumees ja kindlustusfirma, muuhulgas ka külmakahjude vältimiseks, kokku kuupäeva, pärast mida võib külvata. Kuna kevad jõudis sel aastal Suure järvistu piirkonda tavalisest kuu aega varem, nägid Eesti põllumehed harjumatut vaatepilti: võilill, toomingas ja sirel õitsesid ning põllud juba tolmasid, aga keegi ei külvanud.
“Kõik ootasid seda kuupäeva, millest alates lubab kindlustusleping külvama hakata. Leping iseenesest ei keela varem põllule minna, kuid sel juhul ei saa sa sügisel probleemide korral hüvitust,” muljetas Aavo Aljas.

Ameerika piimamaaks kutsutud Wisconsini osariigis külastati üht USA suurimat piimafarmi, kus oli kahes laudas kokku 8800 lehma ehk üle 3500 lehma rohkem kui Saaremaal kokku. “Suhteliselt masendav tunne oli ikka vaadata, millised on mastaabid,” ütles Kärla valla piimatootja Meelis Sepp. “300 tonni piima toodeti päevas, iga kahe tunni tagant läks piimakombinaati 25 tonni piima, meie kombinaat võtab päevas 80 tonni vastu,” osutas Sepp. Tema sõnul on sedavõrd kontsentreeritud piimatootmine mõeldav eelkõige just tänu maisisilole, lutserniga kuluks sama toiteväärtuse saavutamiseks meeletult palju põllupinda.

Sabad poolenisti lõigatud

Aavo Aljasele hakkas silma, et paljudel loomadel olid laudas sabad poolenisti ära lõigatud, et sõnnik udarat ära ei määriks. 4400 veise laudas veedetud kolmveerand tunni jooksul ei teinud lehmad kordagi häält, mis näitab, et loomad on tingimustega rahul, meenutas Aljas.
Konsulent Jekaterina Näälik tõstis esile perefarmi, mis valmistas 40 sorti jäätist. Muuhulgas pakuti peekonijäätist, oajäätist ja muid põnevaid maitseid. “Nii mõnelgi Ida-Virumaa talumehel liikus mõte sinnapoole, et hakata jäätist tootma,” sõnas Näälik.
Väga huvitav oli Nääliku jaoks, kuidas ühes vanast remonditöökojast tehtud kalakasvanduses kasvatati vee peal ka salatit.
Jaan Singi jaoks oli üllatav, et ameeriklased on kaasajastanud oma tehnikaparki ja mängufilmidest nähtud suuri sõiduautosid enam naljalt ei kohta. “Kütusekriis on ikka kõvasti mõjunud ja sõiduautod olid täiesti euroopalikud,” lausus Sink. “Midagi nostalgilist peale politseiautode ja koolibusside ei näinud,” lisas Andres Kurgpõld 

Print Friendly, PDF & Email