Mika Keränen peab pöialt eesti jalgpalluritele

Mika Keränen peab pöialt eesti jalgpalluritele

AUSTAJATE PIIRAMISRÕNGAS: Mika Keräneni esinemine jättis SÜG-i viiendikele Helina Sepale, Agathe Kriskale ning 2. klassi õpilastele Paula Aarnisele ja Albert Leppikule sügava mulje. Foto: Tõnu Veldre

Reedel Kuressaare kultuurikeskuses õpilastega kohtunud soomlasest lastekirjanik Mika Keränen leiab, et hea lasteraamat peab lugejat köitma kohe algusest. “Kui esimene lehekülg pole põnev, siis laps teist lehekülge ei pööragi,” teab eesti lastele krimkasid kirjutav mees.

Enne kella 11 valitseb kultuurikeskuse saalis rõõmus sumin. Kohe-kohe on algamas kohtumine Tartust külla tulnud lastekirjaniku Mika Keräneniga. Peatselt kõnelema hakkava kirjamehe publikuks on Saaremaa ühisgümnaasiumi, Kuressaare vanalinna kooli, Salme ja Pihtla kooli õpilased.
Kirjanik on istunud laua taha, tema ümber ja pikas järjekorras seisavad autogrammisoovijad.

Jalgpallilahing Tartu-Kuressaare

Oma emotsionaalset sõnavõttu alustades tunnistab Keränen, et talle meeldib, et saarlased õ-tähte eriti ei kasuta.
“Mina ka ei osanud tükk aega õ-tähte, pidin seda ikka sada aastat õppima,” teatab ta.
Kui selgub veel, et Keränen armastab jalgpalli – peaaegu sama palju kui kirjutamist – ning on tegutsenud nii mängija kui ka jalgpallikohtunikuna, on kuulajaskonna poolehoid võidetud.
Oma uusimat lasteraamatut “Salapärane lillenäppaja” tutvustav Keränen loeb koolilastele sellest ette katkendi, kus balletti ja jalgpalli armastav Mari Kuressaare-Tartu vahelisel matšil suure saarlasest poisi penalti tõrjub.
“Saaremaa sattus viimasesse raamatusse sellepärast, et kirjutamise ajal olin just tulnud Tartu Tammeka ja Kuressaare vaheliselt mängult,” põhjendab Keränen hiljem. “Penalti löönud poiss oli aga pisikese Mari kõrval nagu Saaremaa kangelane Suur Tõll.”
Kui jõuab kätte ürituse “küsimuste ja vastuste voor”, tõuseb korraga palju käsi.

Küsimused ei taha lõppeda

Vastustest selgub näiteks, et kirjamees valis oma uueks kodumaaks Eesti, kuna kohtas Soomes eesti tüdrukut, kes ei soovinud Soome elama jääda; et Eestisse kolides ei osanud ta eesti keelt kohe üldse; et tal on kaks tütart, suur kass Onu Fjodor, prantsuse buldog Lembit ja muidugi naine; et Eesti ja Soome jalgpallikohtumisel hoiab ta pöialt Eestile; et vana ahiküttega puumaja Tartu Supilinnas on elamiseks suurepärane paik; et ühe lasteraamatu kirjutamiseks kulub tal enam-vähem aasta; et luuletajana kasutas ta pseudonüümi Mihkel Kera; et tema parasjagu käsil oleva lasteraamatu tööpealkiri on “Professor Must”; et üks tema lemmikkirjanikke on James Bondi lugude autor Ian Fleming…

Õpilaste küsimused (millest mõni laste tähelepanematuse tõttu küll korduma kipub) ei taha kuidagi otsa saada.
Enne kui publik end taas koolitundi minema asutab, jõuab kirjanik veel mõnegi autogrammi anda.
Küsimusele, kas kohtumine kirjanikuga meeldis, vastavad SÜG-i 5.a klassi tüdrukud Sofia Demi Li Valge, Agathe Kriska ja Helina Sepp kooris: “Jaa!”
“Kõige parem oli see, kui sai küsimusi küsida,” leiab Sofia. Põnevaimaks peab ta aga kohtumisel teada saadud fakti, et Mika Keränenile meeldib jalgpalli mängida. Ühtki Keräneni raamatut tüdrukud seni lugenud ei ole, aga lubavad seda kindlasti teha.

 


 

Mika Arto Juhani Keränen

(s 24.11.1973 Helsingis)

Teosed:
Luulekogu “Tähelepanekuid noorusaastatest” (2003)
“Varastatud oranž jalgratas” (2008)
“Peidetud hõbedane aardelaegas” (2009)
“Vana Roosa maja” (2010)
“Salapärane lillenäppaja” (2011)
“Minu Supilinn” (2012)

Print Friendly, PDF & Email