“Kauka jumal” kõnetas vaatajat (1)

“Kauka jumal” kõnetas vaatajat

TÜLI MAJAS: Mogri Märt (Peeter Jürgens) kostitab oma poega noort Märti (Virgo Neemre) plaani eest Masa Antsu (Juhan Nemvalts) tütar kaasaks võtta rusikahoopidega. Stseeni jälgivad ehmunult peretütar Miili (Anneli Sirel) ja perenaine (Lea Kuldsepp). Foto: Saaremaa Rahvateater

Möödunud nädala lõpus tõi poole sajandi vanuseks saav Saaremaa rahvateater publiku ette Kitzbergi-Uibo “Kauka jumala”. Saarte Hääl uuris publikult juubelilavastuse muljeid.

Rein Rooväli, Saaremaa rahvateatri kauaaegne juht ja näitleja:
Ma ei ole nii kaua enam teatriga tegelenud, et professionaali asemel hindan lavastust tavalise vaatajana. “Kauka jumal” laias laastus mulle meeldis – ilus etendus. Ütleksin, et kohalike lavastuste – kaasa arvatud Kuressaare linnateatri omad – seas viimaste aastate parimaid.
Jäin peaaegu kõigega rahule, ainult päris algus mind natuke häiris. Sissejuhatav muusika oli natuke vales tempos, edasine etendus polnud muusikaga lavastuslikult kooskõlas. Samuti häiris näidendi alguses kahe tüdruku metsik naer, mille võimendus muutis nii tugevaks, et jookse või saalist välja.

Ülejäänud lavastus, ka näitlejatöö osas, mulle meeldis. See näidend oli hea valik – eesti klassika. Näidendit oli muidugi tugevasti töödeldud ja kärbitud, aga see ei häirinud. See, et tänapäeva oli ka tahetud sisse visata, ei häirinud, vaid pigem tegi nalja. Raha- ja võimuteema, mida käsitleti, on päevakorral ka tänapäeval. Siis olid muidugi veidi teised tasandid, aga paralleel praeguse ajaga on täitsa olemas.
Kauka jumala asemikud on nüüd pangad, mis röövivad samamoodi rahva käest raha. “Kauka jumal” on kindlasti lavastus, mida teistelegi soovitada.

Tiina Tang, Kuldne Juus OÜ juhatuse liige:
Lavastus oli väga hea. Näidend ise oli hea. Pean tunnistama, et mul oli kodutöö tegemata, ilmselt olin selle näidendi kui kohustusliku kirjanduse lugemisest viilinud. Aga sisu oli hea ja ka näitlejad mängisid nauditavalt – nii peaosatäitja (Peeter Jürgens – toim) kui ka rahvateatri oma näitlejad. Järelikult oli ka lavastajatöö väga hea.
Rahvateatri poolelt jäi näitlejatest eriti silma perepoega mänginud Virgo Neemre. Väga meeldis ka Urmas Lehtsalu rollilahendus, kes laval porgandit sõi. Etendus oli väga tempokas – esimesest hetkest peale haaras lugu endasse, kõik oli väga arusaadav. Nii hoolega ja huviga vaatasid seda, et lõpp tuli üllatusena: juba läbi! Olen soovitanud ka oma tuttavatele, et minge kindlasti vaatama.

Ülo Roos, majutusettevõtja:
Jäin väga rahule. Mulle meeldis väga, et laval oli palju rahvast, igal tegelasel oma pisike roll. Muidugi meeldis mulle väga peaosatäitja Peeter Jürgens – Mogri Märt, mis Mogri Märt!
Merike Merilool oli pisike osa, aga see oli nii ilus. Vahva koht oli see, kus lavale tuli tantsija (Kalle Kadarik – toim) ja esitas kükktantsu.
See Kitzbergi näidend kõnetab vaatajat ka tänapäeval, läheb praeguse ajaga kokku. Vihjeid tänapäevale oli seal samuti – näiteks viie parima talu hulka jõudmine. Lavatüki sõnum on aktuaalne: suurt raha taga ajades vahel võidad, vahel kaotad. Liiga palju raha omades võid ka hulluks minna – kui unustad ära inimesed ja raha on sulle siin ilmas kõige tähtsam.
Etenduses oli kogu aeg pinge peal, igav ei hakanud kordagi.

Aarne Mägi, Kuressaare linnateatri direktori asetäitja loomealal:
Harrastusnäitlejaid on professionaalsetest näitlejatest rohkem vaja suunata ja sellega oli Väino Uibo minu meelest väga hästi hakkama saanud. Kohe näha, et lavastaja ei olnud läinud seda üsna “tavalist teed”, et võtke ja tehke midagi ära.
Kui vaatan professionaalsest seisukohast, siis minu arvates andis peaosatäitja natuke liiga kiiresti oma rolli kätte, pani lavale tulles kohe “gaasi põhja”, ei avanud end vaatajale järk-järgult. Kui selline oligi lavastaja nägemus, siis erineb see minu ettekujutusest.
Lavastus ise on väga õige pikkusega, ei väsitanud vaatajat ära. Mulle meeldis ka koori lahendus.

Print Friendly, PDF & Email