Saaremaa lambakasvatajate autodele ilmusid huntidevastased üleskutsed (37)

Saaremaa lambakasvatajate autodele ilmusid huntidevastased üleskutsed

ROHKEM TÄHELEPANU! Enos Rand otsib autole kleebitud üleskutsega lambakasvatajate muredele suuremat kõlapinda. Foto: Tõnu Veldre

Saaremaa lambakasvatajad algatasid protestikampaania huntide arvukuse piiramiseks ja varustavad oma sõidukid kleebistega “Saaremaa hundivabaks”.

“Lasin jah panna oma autole selle logo ja jään selle juurde, et Saaremaa peab olema hundivaba,” ütles esimesena oma autole “Saaremaa hundivabaks” sildi kleepida lasknud lambakasvataja Enos Rand Leisi vallast. Mõte liigub tema sõnul ka samasuguse kirjaga jopede ja särkide suunas.
Rand rääkis, et on konsulteerinud väga paljude inimestega ja teiste hulgas ka Vigala Sassiga, kes pidas lammaste murdmist huntide poolt mõneti isegi ebatavaliseks. Tavaliselt piirdub võsavillem metsloomadega nagu kitsed ja metsseapõrsad ning kui see kiskja juba kariloomi murdma on hakanud, siis ümber teda enam ei õpeta ja hundid tuleb hävitada.
Enos Rand ütles, et kuigi keskkonnaamet maksab murtud lammaste eest hüvitist, jääb suur hulk lambaid huntide tõttu kadunuks ega kuulu hüvitamisele.

Lisaks rahalisele kahjule kannatavad lambakasvatajad ka stressi all, mida ei hüvita keegi.
Ranna sõnul ei lähe tal meelest, kuidas ta möödunud suvel murdmiste kõrgajal helistas ühele Saaremaa lambakasvatajale, kes toru teises otsas lõrinal nuttis, sest järjekordselt olid hundid tema karjas murdmas käinud.
Viira külas elav lambakasvataja ütles, et keskkonnaameti soovitus rajada lammaste huntide eest kaitsmiseks kõikjale kõrged aiad on väga kulukas. Rand ise on rajanud 8 ja 12 traadiga okastraataiad, aga kui niimoodi edasi minna, meenutab Saaremaa varsti koonduslaagrit, märkis ta.
Eile lisandus veel kaks “Saaremaa hundivabaks” kleebisega autot ning esmaspäeval saab kleebise kaks järgmist autot.

Tõnu Talvi: see meenutab Hiina kultuurirevolutsiooni

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi leidis, et selliste loosungitega nagu “Saaremaa hundivabaks” seatakse Saaremaa või Eesti tervikuna maailma silmis samale tasemele kultuurirevolutsiooni aegse Hiinaga, kus põllumehed hakkasid igasuguste meetoditega hävitama varblasi, kes väidetavalt sõid ära nende viljasaagi.
Veelgi hullemini läks rändtuvidel möödunud sajandil USA-s, kus kohalikud farmerid hakkasid neid armutult maha kõmmutama, sest suured tuviparved käisid põldudel vilja söömas. “Kui inimestel mõistus pähe tuli, oli juba hilja – viimane rändtuvi suri Cincinnati loomaaias vangistuses aastal 1914,” rääkis Tõnu Talvi. “15 aastaga hävitati see liik maamuna pealt ära.”
Talvi sõnul ei käi nulltolerants tänapäeva maailmas kokku mõtleva inimesega, vaid on iseloomulik pigem äärmuslikele usuliikumistele. “Keegi ei eita ju, et neid kahjusid pole olnud ja et murtud lambad on suur majanduslik koormus lambakasvatajatele, aga me ei saa ühtegi liiki ega nähtust siin maamuna peal hävitada,” sõnas looduskaitse bioloog.
Talvi märkis, et looduslikul teel Saaremaale sattunud hundil on siin liigina samasugune eluõigus kui mistahes teisel liigil. Saaremaa lambakasvatajad peavad hundiga arvestama, nagu igasugune majandustegevus peab arvestama erinevate raskestiennustatavate faktoritega, lausus bioloog.

Tõnu Talvi sõnul tavatsevad lambakasvatajad õigustada huntide väljatõrjumist ka sellega, et hundi kui liigi säilimise seisukohast pole Lääne-Eesti saartel Eestis mitte mingisugust tähtsust. Aga samamoodi võivad näiteks ka Taani või Holland öelda, et mis me siin ikka looduse säilitamisega tegeleme, sest Venemaal on suur Siber, kus elab hunte, karusid ja põtru, ja las venelased kaitsevad neid, rääkis Talvi.
Tegelikult ongi Lääne-Euroopa riigid viinud oma looduse asfaldi alla või teinud aastasadade jooksul põllumaaks ning nutavad nüüd oma loodusväärtusi ja hävitatud liigirikkust taga.
“Minu kui looduskaitsja jaoks on väga tähtis nii algupärane loodus kui ka poollooduslikud kooslused ja nende hooldamisega tegelevad inimesed,” ütles Talvi, toonitades, et ta ei ole lambakasvatajate vastu ja huntide poolt, vaid et lahendused saavad olla vaid kompromissides.

Print Friendly, PDF & Email