Põllumehed võivad hakata saama toetust rukkiräägu ja põldlõokese kaitsmise eest

Koostamisel olev uus maaelu arengukava muudab põllumajanduse keskkonnasõbralikumaks ja ligikaudu 25 protsenti järgmise eelarveperioodi (2014–2020) toetustest peaks minema keskkonnatoetuste rahastamiseks.

Seoses sellega on keskkonnaministeerium esitanud põllumajandusministeeriumile ettepanekud toetusmeetmetest, mida Eesti põllumajanduses tuleks 2014. aastast kasutusele võtta.
Paljude põllumajandusmaastikega seotud liikide, nagu näiteks rukkiräägu ja põldlõokese, arvukus Eestis langeb endiselt ning seetõttu leiab keskkonnaamet, et vajalik on toetusmeede selliste liikide seisundi parandamiseks.
Mida siis põllumeestelt oodatakse? Selleks, et võimaldada rukkiräägu pesakonnal pesitsusalal üles kasvada, peab põllumees hakkama pesapaikadega asustatud põllumaadel hiljem niitma, mistõttu haljasmass kaotab osa oma toiteväärtusest. “Et seda kompenseerida, selleks soovimegi edaspidi eraldi toetust,” ütles keskkonnaameti maahoolduse peaspetsialist Annely Reinloo.

Põldlõokese puhul võiks viljakasvataja jätta viljapõllu sees lõokese pesituspaikade jaoks mõned põllulapid külvamata, hiljem aga nendelt lappidelt saamata jäänud viljasaak kompenseeritakse. Kokku on 15 liiki (rukkirääk, suurkoovitaja, põldtsiitsitaja, väikeluik, suur- ja väike-konnakotkas, põldlõoke, kiivitaja, mudakonn, harivesilik, liblikad [näiteks mustlaik apollo, nõmme tähnik-sinitiib], kimalased, kirjukaan, kõre, kurvitsalised [näiteks tutkas]), kelle kaitsmisega seoses saamata jäänud tulu tahetakse maaelu arengukava uue programmperioodi ajal hakata hüvitama talunikele, kes soovivad liikidesõbralikke tegevusi teha. Nende liikide arvukuse tõusu jaoks vajalike tegevuste täpne kirjeldamine ja täiendav uurimine on planeeritava pilootprojekti ülesanne. Paljudes teistes Euroopa Liidu riikides sellised meetmed juba toimivad ja on väga hästi mõjunud nii lindude kui ka kahepaiksete arvukusele, kinnitas Reinloo.

Poollooduslike koosluste toetamisel soovib keskkonnaamet edaspidi loobuda hekseldamisele toetuse maksmisest. “Me oleme seda väga palju uurinud ja leidnud, et hekseldamine ikkagi ei ole väga mõistlik moodus poollooduslikke kooslusi hooldada, kuna liikide arvukus hekseldamise tõttu langeb,” rääkis Reinloo, viidates kurvitsaliste arvukuse langusele.
Kuna hekseldamine tekitab kulukihti, millest linnud ei ole võimelised nokaga läbi pistma ja selle alt toitu hankima, ning väheneb ka toiduobjektide arv, siis on kurvitsaliste arvukus nendel aladel langenud. Hekseldamist lubatakse jätkuvalt poolloodusliku koosluse taastamise käigus esimesel 2–3 aastal, sest see aitab näiteks mätastest lahti saada, kuid juba hooldatud aladel tuleks hein ikkagi ära koristada, kõneles maa-hoolduse peaspetsialist, kelle sõnul puudutab hekseldamise toetamise äralõpetamine siiski väga väheseid hooldajaid. Tavapõllumaadel on hekseldamine arvatavasti edaspidi siiski lubatud.
Annely Reinloo rääkis veel, et kindlasti soovib keskkonnaamet, et uuel eelarveperioodil jätkuks ka Natura metsameede. Tulenevalt looduskaitse arengukava eelnõust on soov laiendada metsatoetust ka väljapoole Natura metsameedet.

Print Friendly, PDF & Email