Rahvateater sipleb esietenduva “Kauka jumalaga” võlgades (9)

Rahvateater sipleb esietenduva “Kauka jumalaga” võlgades

NÕUTUD: Osatäitjad Juhan Nemvalts ja Peeter Jürgens peavad teineteisele nõutult otsa vaatama. Esietendust varjutavad rahamured. Foto: Tõnu Veldre

Kultuurkapitalilt eitava vastuse saanud Saaremaa rahvateater palub täna esietenduva uuslavastuse “Kauka jumal” tegijate tasustamiseks Kuressaare linnavalitsuselt rahalist toetust.

“Oleme hirmsas rahahädas,” ütles rahvateatri juhatuse liige ja näitleja Lea Kuldsepp Saarte Häälele. “Alustasime “Kauka jumala” projektiga nullist.”
Toetuse saamiseks linnavalitsusele kirja koostanud Kuldsepp tunnistab seal, et juubelietendust “Kauka jumal” planeerides lootis teater suuresti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitalile.
“Arvasime optimistlikult, et kui lavastajaks on professionaal Väino Uibo, kunstnikuks tuntud filmikunstnik Ronald Kolmann ja peaosas professionaalne näitleja Ugala teatrist Peeter Jürgens, ei tohiks meie rahataotlus jääda rahuldamata,” kirjutab Kuldsepp.
Tema sõnul tulid kõik kolm rahvateatriga koostööd tegema teadmisega, et saavad oma töö eest tasu. “Muidu ei oleks ma julgenud kedagi kutsudagi,” märgib Kuldsepp. “Kahjuks aga ei leidnud näitekunsti sihtkapital võimalust neile inimestele toetust anda.”

Lavastaja on kindlasti stipendiumi väärt

Kuldsepa andmeil jääb teatri jõupingutustest hoolimata esialgsete kulutuste katmisel vajaka 2300 eurot, millest lavastajastipendium on 1800 eurot.
Kuldsepa hinnangul on Väino Uibo selle summa ausalt välja teeninud, kuna lisaks 40 proovile on ta näidendit ennast kõvasti töödelnud ja tänapäevasemaks kujundanud.
“Peame vajalikuks ja õigeks tema tööd vääriliselt tasustada,” kirjutab Kuldsepp linnavalitsusele, avaldades lootust, et teater saab Uiboga koostööd jätkata ka järgmistel aastatel.
Lea Kuldsepp tõdeb, et alates 2008. aastast ei ole Saaremaa rahvateater saanud rohkem toetust kui linnavalitsuse antud 300 eurot festivali “Meretagune asi” läbiviimiseks.
“Kõik muu on toimunud projektipõhiselt, ainult Kultuurkapitali abiga,” märgib Kuldsepp.

Näitlejad mängivad vabatahtlikena

“Ka pole rahvateatri repertuaari kuulunud selliseid etendusi, millega raha teenida, välja arvatud “Abruka aeg”, millega suvel ka teenisime. Omateenitud raha on aga kulunud vaid aukude lappimiseks.”
Kuldsepa andmeil on palvega toetada rahvateatri tegevust pöördutud 30 asutuse poole, millest kaks on palvele reageerinud, toetades teatrit 700 euroga. “Oleme väga tänulikud, kui veel mõni asutus meie tegevust toetab,” kinnitab Kuldsepp.
Tema sõnul tegutseb Saaremaa rahvateater vabatahtlikkuse alusel.
“Näitlejate panus on see, et nad teevad teatrit oma töö kõrvalt ja vabast ajast,” kirjutab Kuldsepp. “Võin iseennast rakkesse panna selle töö eest raha saamata, aga mitte lavastajat.”
Kuressaare abilinnapea Tiina Talvi ütles Saarte Häälele, et linnavalitsus toetab “Kauka jumalat” 1000 euroga.


Rahvateatri leksikon annab ülevaate poolest sajandist

Saaremaa rahvateater loodab “Kauka jumala” etendustega teenitava omatulu abil välja anda teatmeraamatu “Saaremaa Rahvateater 50. Biograafiline leksikon”.
“Põhjus, miks me selle lavastuse nüüd aprillis välja toome, on see, et loodame anda üheksa-kümme etendust, saada lavastusega seotud kulud kaetud ja siis hakata raha kõrvale panema raamatu kokkupanemiseks,” rääkis rahvateatri juhatuse liige Lea Kuldsepp. “See raha oleks omaosalus, et projektide kaudu raamatu tarvis toetust küsida.”
Kavandatav trükis annaks ülevaate viiekümne aasta jooksul Saaremaa rahvateatris mänginud, lavastanud, kunstniku-, kostümeerija- ja valgustajatööd teinud inimeste biograafilistest andmetest ja tööst lavastuste juures.

Teatmiku tarvis valiti välja 96 nime.
“Näitlejate puhul sai kriteeriumiks see, et nad on osalenud vähemalt kümnes lavastuses või vähemalt sada korda laval käinud,” lausus Kuldsepp.
Raamat on kavas välja anda kõvade kaante vahel ja illustreerituna rohkete fotodega.
“Tahame leksikoni peos hoida rahvateatri sünnipäeval jaanuari lõpus,” ütles Lea Kuldsepp.

Print Friendly, PDF & Email