Kõik läheb halvasti

Täna on nii ette nähtud, et kõik asjad lähevad halvasti, valesti või vähemalt õnnetult. Koolipäevikutesse rändavad eksimatult vaid kahed ja iga koolimajas tehtud pättus pühitsetakse sisse märkuse kujul.

13. ja reede on ilmselt levinuim ebausu sümbol, mida tuntakse ja kardetakse juba sadu aastaid. Kust see kõik alguse sai, on raske öelda. Müüdi loomises süüdistatakse piiblit, ajakirjandust ja miks mitte ka õpetajaid. Olgu ebausu kuupäeva saamislooga kuidas on, hirm selle ees jääb.
Samasugune paaniline hirm näib sageli kummitavat ka Saaremaa tublisid koolijütse, kes vahel kangesti saarelt minema kibelevad. Mõned tahavad seda teha juba enne siinsete koolide lõpetamist, teised pärast lõputunnistuse saamist. Oma haridustee Saaremaal jätkamiseks ei ole tõesti just palju võimalusi, kuid mõned siiski. Ja ega mandrile minek siis kohe kuritegu ole. Igaüks elab ikka oma elu.

Arvamusi meie saarekese elust on seinast seina ja seekordne Vahtraleht valgustab neid pisut. Saaremaa tüdruk Ingeborg ja põhikooli aja Viljandis veetnud Sandra põhjendavad, miks nad Saaremaast just nii arvavad, nagu nad arvavad.
Meri eraldab siinseid elanikke paljustki. Kui sobivat meelelahutust või harimisvõimalust ei leia, siis ei saa seda niisama kergelt naabermaakonnast nõudmas käia. Samas on ka kohalikud võimalused paljulubavad. Semiiri tantsijad on toonud auhindu laiast ilmast, lauljad ja näitlejad on võitnud riiklikke auhindu. Iseasi on see, kas vahel pole saavutatud tasemele puhkama jäädud ja areng seetõttu peatunud. Muutusi ja midagi uut näeb siin harva.

Kui tahtmist ja pealehakkamist on, siis võib aga ka saarelt kõrge lennukaare võtta. Olgu selle tõestuseks Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlaste edu Eesti palgatabelites või tuntud saarlased meie kultuurielus. Vahtralehe viimasel küljel on end sisse seadnud neli noort neidu, kes on teoks teinud paljude pisikeste tüdrukute heleroosa unistuse – saada modelliks.
Kasvulava näib hea olema, aga kuidagi ei saa mööda sellest, et pärast siinse koolitee lõppu tuleb paljudel ikkagi saarelt lahkuda. Küsimus on lihtsalt selles, kes armastab jändrikke kadakaid piisavalt, et tagasi tulla.
Eks see ole igaühe enda asi, mida teha ja mida uskuda. Mõni ei julge 13-ndal ja reedel kodust väljagi minna, teistel pole sellest kuupäevast sooja ega külma. Sama lugu on ka usuga Saaremaasse. Mõni lihtsalt on ebausklik inimene ja mõni lihtsalt on Saaremaa-usku inimene.

Print Friendly, PDF & Email