Kaarma valla 2012. aasta eelarve vastu võetud

 

Volikogu võttis märtsikuu istungil vastu jooksva aasta eelarve.
Käesoleva aasta eelarve maht on 3,5 miljonit eurot, mis on 0,5% ehk 18 800 eurot suurem eelmise aasta tegelikust mahust.

Kui aastatel 2008–2009 pidime leppima eelarve mahu vähenemisega, siis eelmisel aastal kasvas tulude maht võrreldes 2010. aastaga 14,65% ehk 446 000 eurot. Seega saame rääkida stabiilsemast seisust valla eelarvepildis.
Kuna selle aasta algusest hakkas kehtima kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, siis on muutunud ka eelarve ülesehitus. Uue seaduse järgi on eelarve jaotatud struktuurselt viieks osaks: a) põhitegevuse tulud; b) põhitegevuse kulud; c) investeerimistegevus; d) finantseerimistegevus; e) likviidsete varade muutus.

Selle jaotuse järgi on vahendid eelarve eelnõus toodud eurodes alljärgnevalt:
a) põhitegevuse tulud
3 012 280,56
b) põhitegevuse kulud 2 767 029,48
c) investeerimistegevus 446 066,13
d) finantseerimistegevus 74 585
e) likviidsete varade muutus 275 400,05

Valla põhitegevuse tuludest moodustab peaaegu 2/3, täpsemalt 64,3% füüsilise isiku tulumaksu laekumine. Tulumaksu juurdekasvuks oleme kavandanud 2,2% võrreldes eelmise aasta tegeliku laekumisega. Tulude prognoosimisel oleme jätkuvalt konservatiivsed, sest valla elanikkond küll kasvab, kuid valla registris olevate maksumaksjate keskmine palk jääb alla maakonna keskmise ning tööpuudus näitab väikest kasvutrendi. Tulubaasi suurendamisele annab lisa maamaksu laekumine, kaupade ja teenuste müügist laekuv raha ja riigi poolt toetusfondi kaudu eraldatav raha.
Põhitegevuse kulude osatähtsus eelarve kogumahus on 79,7%, investeeringuteks on kavandatud 18,2% ning jooksva aasta laenude tagasimakseteks 2,1% eelarve kogumahust. Käesolev aasta on eriline selle poolest, et tahame lõpule viia palju aastaid räägitud haridusreformi. Volikogu on otsustanud ühendada Aste põhikooli ja Kaarma kooli üheks põhikooliks asukohaga Aste alevikus. Oleme näinud käesoleva aasta eelarves ette uue kooli projekteerimiseks 30 350 eurot ja uue kooli ehitamise reservfondi on suunatud 125 044 eurot. Praegu komplekteeritakse ühendatud kooli kaadrit.

Lisaks uue kooli ehitamisele on sel aastal kavandatud investeerida teede korrashoidu 113 076 eurot, sealhulgas Abruka saare teede korrashoidu 19 300 eurot, Kudjape aleviku välisvalgustuse rekonstrueerimisse 40 000 eurot, Nasva küla liigniiskuse likvideerimisse 20 450 eurot, Nasva klubi projekteerimiseks 13 200 eurot.
Põhivara soetuseks antavaks sihtfinantseerimiseks on selle aasta eelarves 94 664,52 eurot. Suurim sihtotstarbeline toetus 47 800,92 eurot on planeeritud eraldada Kuressaare linnavalitsusele linna territooriumil asuvate haridusasutuste rekonstrueerimiseks. Märkimisväärne summa, 25 000 eurot on kavandatud projekti “Kaarmise järve saneerimine” omaosaluseks. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ning pumplate korrastamiseks on eelarves 12 000 eurot. Seltsitegevuse hoogustamiseks on lisaks ürituste korraldamise toetusele eelarves 6000 eurot põhivara investeeringute parendamiseks. Hajaasustuse veeprogramm on küll lõppenud, kuid eelmisel aastal alustatud projektide lõpetamiseks on eelarves 3863 eurot.

Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse väljaminekute jaotust tegevusalade järgi näitab kõrvalolev diagramm.
Nii nagu tavapäraselt, on ka käesoleva aasta kulude struktuuris suurima osatähtsusega haridusvaldkond 1 606 700 euroga, mis moodustab 46,8% kogu eelarve mahust. Järgnevad kulud majandusvaldkonna ülesannete täitmiseks – 461 300 eurot e 13,4%; valitsussektorile koos reservfondi ja laenude tagasimakse intressi kuludega läheb 398 100 eurot e 11,6%; kulud vaba aja, kultuuri- ja spordivaldkonnale moodustavad 379 500 eurot e 11,1%; sotsiaalvaldkonnale 272 200 eurot e 7,9%; elamu- ja kommunaalvaldkonnale 225 300 eurot; keskkonnakaitsele 82 300 eurot e 2,4%. Ülejäänud majandusvaldkondade osatähtsus on alla 1 portsendi eelarve mahust (tervishoid ning avalik kord ja julgeolek).
Oskuslikule majandamisele ja konservatiivsele eelarvepoliitikale kindlaks jäädes suudame tagada vallale pandud ülesannete täitmise.

Elve Viljus,
rahandusosakonna juhataja