Põllumehed: toetused ei tee meid rikkamaks (6)

Hiljuti Äripäevas avaldatud kõrgemat keskmist töötasu maksvate ettevõtete TOP 200-s oli kaks põllumajandussisendite ja -tehnika maaletoojat, kuid mitte ühtegi põllumajandustootjat.

2010. aastal oma töötajatele keskmiselt 2056 eurot kuus maksnud AS Baltic Agro oli edetabelis 34. kohal, farmiseadmete tootjana tuntud De Laval maksis töötajatele keskmiselt 1761 eurot kuus (76. koht).
“See näitab väga ilmekalt, kuhu jõuab põllumajandusele riigi poolt antav toetus,” ütles Orissaare põllumees Aarne Põri. Tema kogemus ütleb, et pärast Euroopa Liiduga liitumist käib põllumeeste käest toetuste näol läbi üha rohkem raha, kuid kätte jääb raha sama palju kui varem: kogu toetusraha läheb maaletoojate ja vahendajate taskusse. Kui toetused suurenevad, muutuvad kallimaks ka põllumajandussisendid, väetised jne, rääkis Põri.
Teine seltskond, kes toetustest kasu lõikab, on nõustajad, kes samuti saavad PRIA-st toetust. Kui nõustaja küsib tunniajase nõustamisteenuse eest 50 eurot, siis selle raha teenimiseks ei pea ta Põri sõnul investeerima rohkem kui ostma sülearvuti, pastapliiatsi ja käima koolitustel, mis üldjuhul on ka tasuta. Põllumees peab sama teenistuse saamiseks investeerima sageli suurusjärgus 100 000 eurot ja rohkem.
Põri usub, et ühel või teisel moel kasutab põllumajandustoetusi kogu elanikkond. “Rahvas on ju linlased ja selleks, et linnarahvas saaks odavamalt süüa, peavad valitsused midagi ette võtma,” märkis Põri.

Toetused olgu olemata

Valjala taluniku Kaido Kirstu sõnul on põllumeestele müüdav tehnika millegipärast kallim kui samalaadne tehnika muidu. Näiteks maksavad ehituses kasutatav kopp-laadur ja tavaline põllumehe traktor ühepalju, ehkki kopp-laaduriga võid sa kohe tööle hakata, tavalisele traktorile tuleb aga põlluleminekuks ka haakeriistad muretseda.
“Kuna põllumajanduses on toetused, siis saab selle eest vist rohkem küsida,” usub Kirst. “See on ikka nii, et kui toetused hakkavad põllumajandusse tulema, nii kohe hinnad tõusevad. Nii kui viljahind tõuseb, kerkib kohe ka väetisehind,” oli Kirst oma Orissaare kolleegiga ühte meelt.
Seoses Euroopa Liidus üles kerkinud toetuste võrdsustamise teemaga olevat hollandlased kurtnud, et nemad ei saa toetuste kärpimisega nõus olla, sest vastasel juhul ei suuda nad enam maa rendi eest tasuda, sest rent on nii kallis. “Kallis ta aga seetõttu ongi, et toetus on nii suur ja maaomanikul on, mida küsida,” leidis Valjala põllumees.

Kirst ütles, et ainult maa hooldamise eest toetuse maksmine on ebaõiglane toidutootjate suhtes, kes ei ole võimelised niitjatega maa rentimisel konkureerima. Niitjad ei pea tegema kaugeltki selliseid kulusid, mis tuleb teha viljakasvatajal, samuti ei pea ta arvestama kahjudega juhul, kui saak hukka saab. Just toetused aitavad kaasa, et kuskil hoitakse hobuseid näljas, sest nii mõnelegi on hobused ja lambad pigem raha saamise vahendiks ja loomade kohtlemine jätab soovida.
Kaido Kirst tunnistas, et ta pole tegelikult kunagi olnud toetuste pooldaja. Eestis makstavad toetused on ebaõiglaselt väikesed ja tekitavad pealegi veel vääritimõistmist maa- ja linnaelanike vahel.

Kasum tuleb turult

Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt on sama meelt, et toetuste suurenedes põllumeeste jõukus tegelikult ei kasva. “Niipea kui turule tekib uut raha, nii võetakse see erineval meetodil käest. Reeglina läheb see maarenti või maahinda, aga teistkaudu korjavad selle ära sisenditemüüjad,” rääkis Hunt, kelle sõnul on sama probleemiga silmitsi ka teiste riikide põllumehed.
Põllumees saab Hundi sõnul rikkust koguda ikkagi turult tuleva rahaga ja tõhusamalt majandades. Mõistagi tuleb kasuks, kui õnnestub toorainet väärindada, kuid sellist võimalust paljudel ei ole. Valitsus saab põllumeestele toeks olla läbimõeldud maksupoliitikaga, mis erimärgistatud kütuse näitel praegu Eestis väga soodne ei ole.


Baltic Agro: meie töötajad on oma palka väärt

AS-i Baltic Agro tegevdirektor Ants Puusta ütles, et väetiste ja teiste sisendite hinnad ei sõltu sellest, kas Eesti põllumehel toetus tõuseb või mitte. “Sellepärast, et Eesti põllumehel tõuseb hektarimakse 10–20 euro võrra, ei hakka ükski väetisetootja maailmas oma hinda liigutama,” kinnitas ta.
Kõik sisendite tootjad jälgivad vilja hinda maailmaturul ja ükski väetisetootja ei tõsta oma toodangu hinda ilma, et eelnevalt pole vilja hind tõusnud, sest muidu kaotaks ta ostjad. “Vili on ikkagi see, mis dikteerib sisendite hinda. Eesti põllumehel nii palju jõudu ei ole, et maailmaturu hindasid kujundada,” selgitas Puusta. “Eestis on teravilja all 300 000 hektarit, Kasahstanis on meil kliendid, kellel on 300 000 ha,” tõi ta näite mastaapide erinevusest.
Baltic Agro tegevdirektor ütles, et konkurents sisendite maaletoojate vahel on piisavalt suur, seega ei saa keegi Eestis suvalisel ajal mingi tootegrupi hindu tõsta. Et tegijaid on palju, pole võimalik ka kokkumäng. “Täna on ju turul ka põllumeeste enda ühistu Kevili, kuidas te kujutate ette hinnatõstmise kokkulepet ühistuga, mille omanikud on põllumehed ise,” viitas Puusta.

Baltic Agro kõrge keskmine palgatase tuleb Puusta sõnul sellest, et ettevõttel puuduvad tootmisüksused, kus töötaks madalama palgaga töölisi. Baltic Agro enam kui 30 töötaja hulgas on 15 tootejuhti ja Eesti keskmisest kõrgemat palka saavad spetsialistid ja töötajad.
“Meie inimesed on väga tublid, nad on iga seda kopikat väärt,” märkis Ants Puusta.

Print Friendly, PDF & Email