Mesinikud kardavad arengukavast väljajäämist

Eesti mesinike liit kurdab, et koostatava maaelu arengukava tekstides pole praeguse seisuga veel märkigi mesindusest ja mesindussektori kohast Eesti maaelu edasises arengus.

Kirjas põllumajandusministrile märgib Eesti mesinike liidu esimees Aleksander Kilk, et Eesti mesinikke teeb murelikuks see, et praeguseks koostatud üldistes MAK 2014–2020 dokumentides ei esine mitte kordagi sõnad “mesindus”, “mesilased” või “mesinikud”. Samas on mesindus olnud seni ja on usutavasti ka tulevikus Eesti maaelu ja põllumajanduse lahutamatu osa. “Soovime Eesti mesinike liidu poolt pakkuda oma abi ja kompetentsi mesinduse alal vastavates töögruppides MAK-i dokumentide koostamisel ja läbitöötamisel,” osutab Kilk kirjas ministrile.

Eesti mesinike liidu teatel on mesindusel maatingimustes oluline koht elanike teatud grupile kas või minimaal-se sissetuleku võimaldamiseks. Mesindusega tegeles erineval tasemel 2001. a Eesti põllumajandusloenduse andmetel enam kui 7600 inimest. Praegu annab mesindus Eestis hinnanguliselt 300 inimesele kas kogu või tuntava osa sissetulekust. Lisaks saab 800 kuni 1000 peamiselt maapiirkondade väikemesinikku meemüügist teatud sissetulekut kas pensioni kõrvale või külatöötu olukorras.
Lisaks sünnib mesilaste tolmeldamistegevuse tulemusena paljudel aia- ja põllukultuuridel ning taimekooslustel kaudset tulu teadlaste hinnangul 8–10 korda rohkem meesaagi rahalisest väärtusest.

Print Friendly, PDF & Email